Praktikaaruanne

Kirjeldus

Haridustehnoloogia praktika eesmärkideks olid vaatluspraktikal osalemine Tartu TERA koolis, haridustehnoloog Liisi Griffeli juures. Jätka lugemist

Advertisements

Haridustehnoloogiline nõustamine

Grupikoolitus arvutiklassis

Praktikaperioodil viisin seda liiki haridustehnoloogilist nõustamist läbi mitmel korral:

doodle

Sillaotsa Koolis viisin grupikoolitused arvutiklassis järgmiselt:

  • Seiklusmängude loomise keskkonna Loquiz koolitus Digikuu 2015 raames;
  • Fototöötlus iPadi’del: Photo Booth, Split Frames, Fotor.
  • Hitsa seminari “Nutiseadmega nutiõpetajaks” kogemuste jagamine.

Koolitused viisin läbi kindla stsenaariumi järgi:

  1. Koolitusaegade planeerimine.
  2. Koolitustele registreerimise organiseerimine:
    1. Kanepi GM-s Doodle keskkonnas koolitustele registreerimisvormi koostamine ja meilitsi õpetajatelisti jagamine; päev enne koolitust lisasin meeldetuletuse kooli intranetti, kust õpetajad saavad meeldetuletuse meilile.
    2. Sillaotsa Koolis koolituste lisamine kooli ühistöökavasse Google Calendar’is, kuhu iga koolituse juurde lisasin kaks meeldetuletuse tingimust: e-mail õpetajate listi 1 päev enne koolitust ja 1 tund enne koolitust.
  3. Koolitusmaterjalide ettevalmistamine:
    1. töövahendit tutvustavate ekraanivideote koostamine (kui koolielu.ee portaalis ei leidu soovitud juhendit);
    2. näidismaterjali ettevalmistamine (nt seiklusmängu koolitusel panin õpetajad ise kõigepealt mängima; testimiskeskkondade koolitusel osalesid õpetajad ise kõigepealt õpilastena testi sooritamisel). Pean väga oluliseks, et koolitus algab õpetatava keskkonna demonstreerimisega, millele järgneb töövahendiga lähem tutvumine.
  4. Koolituse läbiviimine: demonstreerin samm-sammult, kuidas õpetatavat keskkonda kasutada; õpetajad kasutavad oma sülearvutit või arvutiklassi arvuteid. Koolituse käigus proovivad õpetajad reaalselt läbi õpetatava keskkonna võimalused.
  5. Peale koolitust koostan kokkuvõtte mõlema kooli digiblogidesse. Lisan blogipostitustesse õppematerjalid, näidismaterjalid. Jagan postitust kooli intraneti ja õpetajate FB grupi kaudu.

Kuidas valin materjali, mida koolitada? 

Kanepi GM’s lähtusin asjaolust, et õpetajaid üldjuhul on väga vähe koolitatud (juba 1. septembril “jooksid aktiivsemad õpetajad tormi”, andsid teada oma soovidest, muredest) ja valisin nn stardiks ja isu tekitamiseks töövahendid/keskkonnad, mis kergendaksid õpetajate tööd (paberita kontrolltööde ehk veebitestide- ja juhitavate esitluskeskkondade tutvustamine), pakuksid võimalusi oma loodud õppematerjalide haldamiseks ja uute materjalide leidmiseks.

Sillaotsa Koolis lähtun eelkõige õpetajate soovidest (jõulueelne fototöötlus, sest õpetajad peavad klassiblogisid, kuhu soovitakse lisada klassi jõulukaart, kujundada blogibanner jmt), kalenderplaani üritustest (digikuu, ülekooliline seiklusmäng), nn päevakorras olevatest probleemidest ja uuendustest (Google Education serverile üleminekuga kaasnevad Google rakenduste koolitused õppeaasta algul ja jooksvalt edaspidigi) ja lihtsalt huvitavatest uutest leidudest erinevatest allikatest, mida kasutan ja milledest olen kirjutanud oma praktika eneseanalüüsi postitutes.

Nii nagu ka I. Maadvere on märkinud antud nõustamisviisi kirjelduses, on antud grupikoolituse plussiks see, et korraga saab koolitada ära palju õpetajaid ning õpetajad toetavad üksteist koolitusel. Miinuseks on see, et tase on enamasti erinev ja seega peab arvestama, et on lisamaterjale edasijõudnutele ja aega nõrgemaid järgi aidata. Sama kogesin ka mina kirjeldatud koolitustel. Aga need pluss-miinus toetavad ja tasakaalustavad kenasti üksteist. Mis on mul nt Kanepi GM’s tegemata, on õpetajate digipädevuste kaardistamine. Võtan selle oma prioriteetseimaks ülesandeks uuel aastal. Nimelt ühel seminaril vestlesin Digipöörde kooli – Pärnu Vanalinna kooli haridustehnoloogiga, kes jagas oma kogemust – esmalt kaardistati õpetajate digipädevused ja õpetajate koolitamine toimus edaspidi eraldi gruppides: edasijõudnud, algajad. Usun sellisesse meetodisse ja soovin sama praktikat ka Kanepis kasutada. Õpetajate digipädevuste tase koolis on väga erinev. “Riistvara koolis” kursuse raames läbiviidud miniuuringu vastustest tuli ka välja, et mõned õpetajad on veel arvutisõnavara kasutamises väga algajad, teised aga asuvad juba viimasel pädevustabeli level‘il (peale selle, et ollakse ise väga aktiivsed digitehnoloogia kasutajad, kaasatakse digitehnoloogia abil õppematerjalide loomisprotsessi ka õpilased). Teine soovitus tuli tagasisidena mitmelt õpetajalt: planeerida õpituba nii, et õpitud vahendiga kohe ka konkreetne õppematerjal valmiks. Ka seda soovitust võtan kindlasti kuulda. Oktoobris-novembris läbiviidud koolitustekalender oli intensiivne. Kuid kuidas saada õpetajad nii kaugele, et läbi võetud keskkonnad võetaks kasutusele praktikas? Rääkisin sellest ka juba õpetajate infotunnis põgusalt: õpetajad valivad ühe või mitu keskkonda, valmistavad ette ja viivad läbinäidistunni, kuhu on oodatud kaaskolleegid. Saadud kogemusi reflekteeritakse kooli digiblogis.

Individuaalkonsultatsioon

Antud nõustamisviis on minu igapäevane tööülesanne. Ma ei liialda, kui väidan, et sel õppeaastal ei ole möödunud ühtegi tööpäeva ilma individuaalse8te) konsultatsiooni(de)ta. Selle nõustamisviisi kõige olulisem pluss on see, et õpetaja tuleb ise abi/probleemile lahendust/küsimusele vastust saama. Konsultatsiooniaegu ma ei ole veel kokku leppinud, sest ei näe selleks hetkel vajadust. Seni ei ole järjekorda ukse taha tekkinud ja hästi töötavad mõlemale poolele sobivad, kokkuleppelised kokkusaamisajad. Ja õpetajad tõepoolest tulevad ise – nad teavad, et ma olen olemas ja valmis neid abistama (seda on nad ise kinnitanud).

Milliste probleemidega õpetajad pöörduvad? Riistvara puudutavate küsimustega (miks ei tule datast pilt ekraanile, miks dokumendikaamera ei ühildu dataga); erinevate veebikeskkondade kasutamisega seotud küsimustega – üldjuhul selliste jooksvate küsimustega, mis tekivad töö käigus või tööd planeerides.

Mitmel korral on algselt planeeritud individuaalne nõustamine aga kujunenud ka nn “käehoidmiseks”, kus õpetajal on lihtsalt tarvis, et keegi teda ära kuulaks. Ja Kanepi kooli puhul on muidugi äramärkimist väärt asjaolu, et see kool on olnud ju minu kodukool, kus õpetavad veel mitmed tolleaegsed õpetajad. Võibolla just ka see asjaolu on olnud määravaks vastastikkuse usalduse tekkimisel.

Ajaliselt kõige kauem on kestnud matemaatikaõpetaja individuaalne nõustamine, millest kirjutasin lähemalt praktika eneseanalüüsi V postituses.

E-maili teel nõustamine

“Tegemist on lihtsa võttega, mis võimaldab kiirelt õpetajaid asjaga kursis hoida. Kui haridustehnoloog leiab mõne lingi, mis võiks huvitada mõnda aineõpetajat, tasukse see talle kindlasti saata väikese kommentaariga, mida sellega teha saab. Minu jaoks on sellise nõustamise puhul natuke küsitav, et kas õpetajad kiirel ajal suudavad enda jaoks sealt midagi avastada. Samas on olnud alati paar õpetajat, kes sellisel viisil abi saavad ja pärast tänavad. E-maili teel nõustamise alla saab lugeda ka igasugused õpetajate IKTalased küsimused, millele haridustehnoloog vastab.” (Maadvere, 2012)

Seda nõustamisviisi kasutan aktiivselt Sillaotsa Koolis. Küll mitte e-maili teel info vahetamise, vaid Facebook‘is õpetajate gruppi postitades. Olen I. Maadverega nõus, et selline nõustamisviis on pisut küsitav, sest ka FB’s kaob postitus teiste vahele aja jooksul. Kuid meile meeldib FB kaudu rohkem infot saada, sest keskkonda jälgitakse pidevalt, info jõuab sihtgrupini kiiresti, võimaldab anda kohest tagasisidet ja mina, kui haridutehnoloog näen, kes on postitust vaadanud. Enamasti annavad õpetajad kohe ka tagasisidet: huvitav, kindlasti hakkan kasutama, juba kasutan ja vahel soovitavad ise ka lisaks analoogseid keskkondi, vahendeid:

This slideshow requires JavaScript.

Tõin näiteks ainult mõned postitused. Muidugi ei saa märkimata jätta, et haridustehnoloogina ei nõusta mina ainsana, vaid kõik õpetajad on aktiivsed nõustajad, kogemuste ja leidude jagajad. Märkimisväärne on asjaolu, et koolis töötab kokku 21 õpetajat ja keskmiselt 17 õpetajat alati vaatab postitusi!

Organisatsiooniväline nõustamine

“…ühel hetkel tahavad päris paljud kuulda, mida koolis tehakse. Oma kogemuse jagamine välja on ka tegelikult nõustamine, kuigi see ei puuduta oma kooli õpetajaid. Seega peab haridustehnoloog olema valmis oma kooli esindama ja oma tegemistest rääkima.” (Maadvere, 2012) Oktoobris esinesin Kanepi GM’s lapsevanemate üldkoosolekul, kus tutvustasin ennast, minu ja juhtkonna koostööna valminud kooli IT visiooni ja esialgset tegevuskava, oma ametialaseid ülesandeid ja ideid ja prioriteete, võrdluseks tõin välja ka IT juhi ülesanded. Miks see kõik toimus? Nimelt oli koolis tööl olnud IT juht, keda teadsid kõik. Kuid kes on see uus “IT tädi”? Kas vana IT juht tehti koolist lahti? Ainuõige viis oli võtta sõna üldkoosolekul ja endast ja oma missioonist kõigile teada anda. Vanemaid oli kogunenud koosolekule tavapärasest rohkem (nagu kaaskolleegid teadsid rääkida), mulle esitati palju küsimusi

Seda nõustamisviis praktiseerin koos kursusekaaslastega üle nädala Tartu-Tallinn rongis. Meil on aega 2 tundi, et kogemusi vahetada. Nt üksikasjalikult tutvustasin kaaslastele, kuidas me koolis Google Education’ile üle läksime, kuidas on kooli asjaajamine seoses sellega muutunud, milliseid rakendusi kasutame. Konguta koolis töötav Elin soovis ka kindlasti oma koolis Google’le üleminekulehoogu juurde anda. Selline nõustamisviis on väga meeldiv – saad kaaslastele kasulik olla, kasulikult 2 sõidutundi veeta.

 

Eneseanalüüs VII: panus magistritöösse

Eelmises postituses kirjeldasin, kuidas uurimismeetodite kursuse raames koostatud magistritöö uurimusplaan oli liikumapanevaks jõuks magistritööga aktiivsemalt tegelema hakkamisel. Eelmisel nädalavahetusel Tallinnas loengusessil olles oli juhendajaga kokkusaamine, et:

  • vaadata veelkord kriitilisemalt üle magistritöö uuringukava;
  • teha täiendusi; fokusseerida probleemid ja uuringuvaldkond ja objekt (kas objektiks on õpetaja õpetamisprotsessis või õpilane õpetamisprotsessis, või mõlemat?);
  • fikseerida esialgne töökava
  • fikseerida mõned kesksel kohal olevad mõisted
  • leppida täpsemalt kokku andmete kogumise vahendid (meetod).

Esimese muudatusena leppisime kokku magistritöö pealkirjas pisikese paranduse tegemise osas. Senine pealkiri oli “IKT lõimimise võimalused ja väljakutsed vene keele kui B-võõrkeele õpetamisel II ja III kooliastmes”. Arutelu käigus leidsime, et mõiste IKT on pisut vananenud mõiste, mille asendasime sõnaga “Digitehnoloogia”.

Uuringukava veelkord läbi vaadates otsustasime, et keskendume töös õpetaja ja õpetamisprotsessi uurimisele. Õpilaste motiveeritus on küll kriitiline päevateema, aga selles töös me antud probleemikäsitlust ei uuri.

Keskseteks fikseerisime mõisted:

  • elukestva õppe strateegia,
  • õppekava
  • digitehnoloogia
  • II ja III kooliaste.

Et antud töö puhul on tegemist tegevusuuringuga, siis andmetekogumismeetoditeks valisime päeviku pidamise. Soovin seda pidama hakata ajaveebikeskkonnas. Et saada laiemat kandepinda oma tegevuse uurimistulemustele, et oleks võrdlusmoment analüüsimiseks, otsustasime kaasata tegevusuuringusse paralleelselt teise vene keele õpetaja, kes hakkab minuga paralleelselt välja töötatud õpistsenaariume kasutama. Juhin maakonnas ka õpetajate ainesektsioooni, mis aitab kaasa koostööpartneri leidmisele.

Esmasteks ülesanneteks seoses magistritööga on:

  • Üliõpilaste akadeemiliste tööde registrist noppida välja magistritööd, mis käsitlevad analoogset temaatikat, või on osaliselt seotud minu  töö teemaga. Lugeda töid, teha märkmeid, uurida kasutatud kirjanduse loetelu kasulike viidete hankimiseks.  Materjalide otsimisega olen tasapisi ka juba algust teinud. Eelmises postituses kirjeldasin töövahendeid, mida materjalide kogumiseks kasutan. Siinkohal screenshot Mendeley desktop-versioonist, kuhu olen salvestanud mõned leitud materjalid.

Meneley on selline rakendus, mis võimaldab koguda materjale, faile, neid märkmetega varustada ja võimaldab hiljem genereerida ka kasutatud kirjanduse loetelu Word dokumenti (nt. magistritöösse).

  • Hõiva

    Mendeley desktop ekraanisalvestus

  • Kaardistada e-õppematerjalid, tunnikavad ja tarkvara, mis hetkel on vene keelepetajatele kättesaadavad.
  • Välja mõelda õpistsenaariumid, kuhu on integreeritud digitehnoloogia kasutamine. (Antud ülesanne motiveerib mind kriitilise pilguga korrastama oma loodud õppematerjalide varamut arvutis ja erinevates veebikeskkondades, üles tähendama juba olemasolevad ja kasutatud stsenaariumid, analüüsida nende kasutusvõimalust, vajadusel neid täiendada ja uuesti “läbi mängida”.
  • Viia läbi tunnid antud õpistsenaariumitega.
  • Kasutada stsenaariumite kirjeldamiseks LePlanner rakendust.
  • Luua päevik, kus reflekteerin, kirjeldan tegevusi. Võimalusel kasutan tundide läbiviimisel ka salvestustehnikat, mis on koolis olemas, mis võimaldab reflektsiooni eesmärgil tegevusi hiljem järelvaadata.

Kohtumiselt väljusin täis positiivsust ja motivatsiooni. Samm konkreetsete tegevustele lähemale on tehtud.

Käesoleva nädala haridustehnoloogi olulisemateks ülesanneteks koolis on ettevalmistused jõulukontserdiks. Selle aasta jõulupidu eeldab taaskord digitehnoloogia kasutamist: dataprojektori seadistamine kontserdipaigas (pikkade kaablite kasutamine, heli suunamine kõlaritesse jmt). Ette tuleb valmistada taustavideod ja fotod, mis kuvatakse kontserdi ajal lava tahaseinale. Teiseks väljakutseks on “reklaamklippide” filmimine ja monteerimine. Nimelt toimub kontsert telesaate formaadis, kuhu on pikitud ka reklaamklipid. Ette tuleb valmistada, filmida, monteerida 4 erinevat reklaamklippi. See eeldab videotehnika paigaldamist, kasutamisõpetust õpetajatele ja õpilastele, videomonteerimisprogrammide tutvustamist projektis osaleja-õpetajatele, esitlustehnika paigaldamist kontserdisaali. Aga jõulupidu on kohe varsti…….

Lisaks tuleb lõpetada tööd magistriõpingutega seonduvalt. Ees seisab eksamisessioon….

Ülesanne 3: Organisatsiooni teadmusjuhtimise analüüs

Teadmusjuhtimise protsessid on tegevused, mille sihiks on muuta organisatsiooni inforessursid ning töötajate teadmised ja oskused asutuse teadmuseks ning kasutada seda teadmust asutuse eesmärkide saavutamiseks.

Teadmusjuhtimise protsessid on:

  • teadmusloome,
  • teadmushõive (teadmuse avastamine, kindlakstegemine ja kogumine),
  • teadmuse jagamine,
  • teadmuse rakendamine.

Valisin X kooli  teadmusjuhtimise protsesside analüüsimiseks SECI (Sozialization, Externalization, Combination, Internalization) spiraalse (taaskorratava) teadmusjuhtimise tsükli mudeli. Mudeli autorid I. Nonaka ja H. Takeuchi rõhutasid, et organisatsiooni edu põhineb eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel, vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilisel vastasmõjul. SECI mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Organisatsioonilisel õppimisel on minu arvates väga oluline roll tänapäeval. Muutunud on koolis õpikäsitlus, kasutatakse uusi meetodeid, õpetatakse uusi pädevusi. Tänapäeval on koolil õppival organisatsioonil oluline roll õpetamise läbi uue põlvkonna kujundamisel. Samaoluline on teadmuse sihipärasel juhtimisel, organisatsioonilise mälu talletamisel konkurentsivõimelisuse ja järjepidevuse tagamisel. SECI mudeli järgi on X kooli teadmusjuhtimise tsükli etapid järgmised: 

Sotsialiseerumine: üksikisikute omavaheline suhtlemine lähikohtumistel ja/või sotsiaalmeedias; vaikeinfo, tunnete, emotsioonide, kogemuste, oskuste, mõttemallide jagamine. Toimub teiste jälgimine, imiteerimine, arutlemine, praktiseerimine.

Koolis toimuvad iganädalaselt õpetajate infotunnid (20 minutit), kus jagatakse järgmise koolinädala kohta käivat olulist infot, õppekäikudele minekut, arutatakse üritustega seonduvaid küsimusi ja probleeme. Igal teisipäeval toimuvad ülekoolilised infominutid.  Õpetajad on koondunud Facebook’is ühisesse gruppi, kus kõik saavad vahetada tööalaselt olulist infot ja haridustehnoloog jagab uudiseid digitehnoloogia vallas. Huvitavate “leidude” korral üritatakse ideid, meetodeid, töövahendeid ka kohe praktikas rakendada. Toimib meililist. Sagedased on vestlusringid, kus jagatakse üksteise emotsioone, kogemusi. Oskusi ja teadmisi vahetatakse “Kolleegilt kolleegile” õpitubades. Koolis töötab kaks “Noored kooli” lõpetanud õpetajat, kes integreerivad aktiivselt õpetamisel uuenenud õpikäsitlust ja metoodikaid ja algatasid nn “avatud tundide” praktika selles koolis. Tänu Google Education rakendusega ühinemisele on kooli üldtööplaan viidud Google Calendar rakendusse, mis võimaldab lisaks ürituste ja sündmuste sisestamisele lisada nt koolituste toimumisajale  ka koolituse tagasisidet koos linkimisvõimalusega Google Drive rakenduses koostatud koolituse üksikasjalikumale infodokumendile (linkidega, õppematerjalidega, kasulike vihjetega jmt.). Lisaks on Google Drive’s kataloogid koolitusinfoga, arvutiklassi ja tahvelarvutite broneerimistabelitega.

Eksternaliseerimine on teadmiste väljutamine: vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks (dokumenteerimine, peetakse sellekohaseid dialooge, ajurünnakuid). Üksikisikute ideed muudetakse selles etapis grupi mõttemaailmaks.
Kombineerimine: väljendatud teadmusest keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine, mis paigutatakse laiemalt mõistetavasse konteksti.

Õpetajatel on kohustus peale koolitustel osalemist lisaks koolitustagasiside lisamist Google Drive’i tutvustada kaaskolleegidele või huvigrupile (lapsevanemad, abipersonal, õpilased) saadud teadmisi. Vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks ilmneb kõige sagedamini ainekuude raames läbiviidavate ürituste ja projektide raames. Ainekuu stsenaariumid on üldjuhul järgmised: haridustehnoloog kutsub kokku õpitoad, kus tutvustatakse ainekuust lähtuvalt mõnd uut töövahendit. Seejärel toimuvad vestlused, ajurünnakud projekti osas, ainekuu kuraator fikseerib ainekuu projektide läbiviimise. Ainekuu projektid on aga erinevaid õppeaineid lõimivad, vajavad uusi ja huvitavaid ideid ja just siinkohal muutubki vaiketeadmus väljendatud teadmuseks – “vaka all” olnud ideed, teadmised rakendatakse konkreetsesse situatsiooni, üksikisiku teadmus laieneb kogu organisatsioonile, muutes maailmavaadet, tekitades uut teadmust.

Internaliseerimine: uue vaiketeadmuse teke.

Uus vaiketeadmus tekib kõigi kirjeldatud kolme teadmusjuhtimise tsükli etapi tulemusena.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Organisatsioonikultuur (missioon, visioon, põhiväärtused, mikrokliima ja juhtimisstiil): toimivate väärtuste, normide kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid – mida sobib/ei sobi teha.

Kooli missioon on pakkuda igale lapsele kaasaegseid loovust, vaimset ja füüsilist arengut soodustavaid õppetingimusi mitmekesise looduskeskkonnaga ümbritsetud kodulähedases lasteaias ja koolis.

Väärtused. Väärtustatamisel juhindutakse võrdsusel põhineval suhtlusel, toetatakse võrdsel määral kollektiivi igakülgset arengut igal tasandil, Väärtuse kujundajaks on kogu kooli kogukond. Väärtuste kujundamine toimub läbi igapäevase õppe- ja huvitegevuse. Kool soosib algatust, loovust ja oma tee otsingut. Väärtustatakse isikut, kes julgeb võtta vastutust, avaldada oma arvamust (alus kooli õppekava). Olles ise valitud maakonna aasta õpetajaks võin väita, et oluline osa selle organisatsiooni teadmusjuhtimise infrastruktuuris on üksteise edusammude märkamisel, tunnustamisel.

Organisatsiooni struktuur: eesmärkideks on töötajakeskne lähenemine (tööjaotus, alluvussuhted, kohustuste määramine ja delegeerimine, koordineerimine ja kontroll); infokanalite määramine (horisontaalne ja vertikaalne infoliikumine juhtimistasandite vahel; juhtimise täiustamine).

Kooli juhtkonda kuuluvad direktor, õppealajuhataja. Lisaks õpetajatele töötavad koolis haridustehnoloog, huvijuht, eripedagoog. Juhtkond on töötajaid kaasav, vastutust jagav, ja nagu eelpool juba mainitud suhtleb võrdõiguslikkuse põhimõtetel. Õpetajad on suhteliselt vabad tegema otsuseid, kuid samas valmis kandma vastutust, alluma kontrollile. Info liikumine on pigem horisontaalne. Palju esineb meeskonnatööd (ainetevahelised ainekuu projektid, ühisüritused: jõulupeod, kevadkontserdid, aktiivsed perepäevad isade- ja emadepäeval). Töötajate omavahelised suhted on avatud, ausad, ollakse koostöövalmid ja dolerantsed. Tähelepanu tuleks rohkem pöörata pigem tegevuste kontrollile, sest inimloomusele on omadus olla vahel laisk ja piiramatu tegutsemisvabadus ilma kontrollita ilmutab vahel anarhia märke.

Infotehnoloogiline infrastruktuur: andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad), mainitud protsesside toimimise tagamine.

Kooli arvutivõrgus on avalik dokumendikataloog, mis sisaldab õpetajate ametialastele ja õpilaste tööde failidele ka kooli meediafaile (fotod, videod), avalikke dokumente (õppekava, ainekavad, blanketid, juhendid, eeskirjad). Google Education rakendustest on aktiivses kasutusel Google Drive, Gmail, Google Calendar. Õpetajad peavad aine- ja klassiblogisid, haridustehnoloog digiblogi – kõik blogid, õpilaste digitaalsed loovtööd on koondatud ühisesse Digisilda. Digisillast võib leida ka “Kolleegilt kolleegile” õpitubade kokkuvõtted koos vajalike juhendmaterjalidega. Õpetajate töökavad, koolituste tagasiside, ruumide broneerimistabelid, on ühiskasutuses Google Drive’s, sest antud dokumentidele on oluline tagada ligipääsetavus ka olenemata kohast ja ajast. Töökavade kättesaadavus näiteks võimaldab õpetajal õppetööd planeerides viia läbi ainetevahelist lõimumist, saada teada, mida teised õpetajad on planeerinud, viia läbi koostööd ja ainetevahelisi projekte. Harjutamist vajavad veel koolitustagasiside linkide integreerimine Google Calendar’is asuvasse kooli üldtööplaani.

Üldteadmised: kogum üksikisikute teadmistest, terminoloogiast, sõnavarast, ühistest normidest ja väärtustest.

Füüsiline keskkond: hooned, ruumid, nende paiknemine ja disain, suurus, hulk,  mis pakuvad töötajatele võimalusi kohtumisteks, info jagamiseks, üksteiselt õppimiseks.

Koolimajas on piisavalt ruumi ühisteks kokkusaamisteks: piisavalt suur õpetajatetuba, õpitubasid viiakse läbi hästivarustatud arvutiklassis, kus on lauaarvutid, dataprojektor koos Apple TV’ga (võimaldab iPad tahvelarvuti kuvada ekraanile). Õpilased kasutavad arvutiklassis igaüks alati oma kindlat arvutit ja kasutajakontot. Õpetajatel on igaühel laua- või sülearvuti, iPad’i kasutamisõigus (k.a. kodus töö eesmärkidel).

Võttes eeskujuks SECI teadmusjuhtimise tsükli etapid, siis kõige enam vajab täiustamist internaliseerimise etapis uue teadmuse teke, millele eelneks tulemuslikum väljendatud teadmuse viimine laiemasse konteksti.

Ülesanne 3: Teadmise loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise protsesside ja programmide eesmärk on informatsiooni ja teadmiste loomise, jagamise ja kasutamise parendamine, organisatsiooni toimimise parendamine, mis tagab organisatsiooni konkurentsivõimelisuse ja innovaatilisuse.

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab informatiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressursiks – kuidas teadmisi määratakse, kogutakse, jagatakse, kasutatakse.

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid järgmised:

  • teadmushõive (teadmuse kogumine) ja teadmusloome;
  • teadmuse jagamine ja levitamine
  • teadmuse omandamine ja rakendamine.

Bukowitzi ja Williamsi mudel rõhutab, et praegusel kiirel infotehnoloogia ajastul ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid tohutu infohulgaga toimetulek.  Samas rõhutatakse vaiketeadmiste olulisust.

McElroy mudeli järgi moodustavad organisatsiooni teadmuse üksikisikute, gruppide väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Wiigi mudeli järgi on olulised kolm teadmusjuhtimise tingimust: tooted, teenused, kliendid; inimesed, kapital, töövahendid; tegutsemisvõime. Wiigi järgi on teadmusloome protsessideks õppimine isiklikust kogemusest, intelligentsus, õppimine meedia ja raamatute vahendusel, õppimine kaaslastelt.

SECI (Sozialization, Externalization, Combination, Internalization) spiraalse (taaskorratava) teadmusjuhtimise tsükli mudeli alusel I. Nonaka ja H. Takeuchi rõhutasid, et organisatsiooni edu põhineb eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel, vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilisel vastasmõjul. Mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele.

  1. Sotsialiseerumine: üksikisikute omavaheline suhtlemine lähikohtumistel ja/või sotsiaalmeedias; vaikeinfo, tunnete, emotsioonide, kogemuste, oskuste, mõttemallide jagamine. Toimub teiste jälgimine, imiteerimine, arutlemine, praktiseerimine.
  2. Eksternaliseerimine on teadmiste väljutamine: vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks (dokumenteerimine, peetakse sellekohaseid dialooge, ajurünnakuid). Üksikisikute ideed muudetakse selles etapis grupi mõttemaailmaks.
  3. Kombineerimine: väljendatud teadmusest keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine, mis paigutatakse laiemalt mõistetavasse konteksti.
  4. Internaliseerimine: uue vaiketeadmuse teke.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

  • Organisatsioonikultuur (missioon, visioon, põhiväärtused, mikrokliima ja juhtimisstiil): toimivate väärtuste, normide kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid – mida sobib/ei sobi teha.
  • Organisatsiooni struktuur: eesmärkideks on töötajakeskne lähenemine (tööjaotus, alluvussuhted, kohustuste määramine ja delegeerimine, koordineerimine ja kontroll); infokanalite määramine (horisontaalne ja vertikaalne infoliikumine juhtimistasandite vahel; juhtimise täiustamine.
  • Infotehnoloogiline infrastruktuur: andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad), mainitud protsesside toimimise tagamine.
  • Üldteadmised: kogum üksikisikute teadmistest, terminoloogiast, sõnavarast, ühistest normidest ja väärtustest.
  • Füüsiline keskkond: hooned, ruumid, nende paiknemine ja disain, suurus, hulk,  mis pakuvad töötajatele võimalusi kohtumisteks, info jagamiseks, üksteiselt õppimiseks.

Kasutatud materjal:

Virkus, S. Moodul III: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1205731/mod_resource/content/1/Moodul%203%20Sissejuhatus.pdf