Haridustehnoloogiline nõustamine

Grupikoolitus arvutiklassis

Praktikaperioodil viisin seda liiki haridustehnoloogilist nõustamist läbi mitmel korral:

doodle

Sillaotsa Koolis viisin grupikoolitused arvutiklassis järgmiselt:

  • Seiklusmängude loomise keskkonna Loquiz koolitus Digikuu 2015 raames;
  • Fototöötlus iPadi’del: Photo Booth, Split Frames, Fotor.
  • Hitsa seminari “Nutiseadmega nutiõpetajaks” kogemuste jagamine.

Koolitused viisin läbi kindla stsenaariumi järgi:

  1. Koolitusaegade planeerimine.
  2. Koolitustele registreerimise organiseerimine:
    1. Kanepi GM-s Doodle keskkonnas koolitustele registreerimisvormi koostamine ja meilitsi õpetajatelisti jagamine; päev enne koolitust lisasin meeldetuletuse kooli intranetti, kust õpetajad saavad meeldetuletuse meilile.
    2. Sillaotsa Koolis koolituste lisamine kooli ühistöökavasse Google Calendar’is, kuhu iga koolituse juurde lisasin kaks meeldetuletuse tingimust: e-mail õpetajate listi 1 päev enne koolitust ja 1 tund enne koolitust.
  3. Koolitusmaterjalide ettevalmistamine:
    1. töövahendit tutvustavate ekraanivideote koostamine (kui koolielu.ee portaalis ei leidu soovitud juhendit);
    2. näidismaterjali ettevalmistamine (nt seiklusmängu koolitusel panin õpetajad ise kõigepealt mängima; testimiskeskkondade koolitusel osalesid õpetajad ise kõigepealt õpilastena testi sooritamisel). Pean väga oluliseks, et koolitus algab õpetatava keskkonna demonstreerimisega, millele järgneb töövahendiga lähem tutvumine.
  4. Koolituse läbiviimine: demonstreerin samm-sammult, kuidas õpetatavat keskkonda kasutada; õpetajad kasutavad oma sülearvutit või arvutiklassi arvuteid. Koolituse käigus proovivad õpetajad reaalselt läbi õpetatava keskkonna võimalused.
  5. Peale koolitust koostan kokkuvõtte mõlema kooli digiblogidesse. Lisan blogipostitustesse õppematerjalid, näidismaterjalid. Jagan postitust kooli intraneti ja õpetajate FB grupi kaudu.

Kuidas valin materjali, mida koolitada? 

Kanepi GM’s lähtusin asjaolust, et õpetajaid üldjuhul on väga vähe koolitatud (juba 1. septembril “jooksid aktiivsemad õpetajad tormi”, andsid teada oma soovidest, muredest) ja valisin nn stardiks ja isu tekitamiseks töövahendid/keskkonnad, mis kergendaksid õpetajate tööd (paberita kontrolltööde ehk veebitestide- ja juhitavate esitluskeskkondade tutvustamine), pakuksid võimalusi oma loodud õppematerjalide haldamiseks ja uute materjalide leidmiseks.

Sillaotsa Koolis lähtun eelkõige õpetajate soovidest (jõulueelne fototöötlus, sest õpetajad peavad klassiblogisid, kuhu soovitakse lisada klassi jõulukaart, kujundada blogibanner jmt), kalenderplaani üritustest (digikuu, ülekooliline seiklusmäng), nn päevakorras olevatest probleemidest ja uuendustest (Google Education serverile üleminekuga kaasnevad Google rakenduste koolitused õppeaasta algul ja jooksvalt edaspidigi) ja lihtsalt huvitavatest uutest leidudest erinevatest allikatest, mida kasutan ja milledest olen kirjutanud oma praktika eneseanalüüsi postitutes.

Nii nagu ka I. Maadvere on märkinud antud nõustamisviisi kirjelduses, on antud grupikoolituse plussiks see, et korraga saab koolitada ära palju õpetajaid ning õpetajad toetavad üksteist koolitusel. Miinuseks on see, et tase on enamasti erinev ja seega peab arvestama, et on lisamaterjale edasijõudnutele ja aega nõrgemaid järgi aidata. Sama kogesin ka mina kirjeldatud koolitustel. Aga need pluss-miinus toetavad ja tasakaalustavad kenasti üksteist. Mis on mul nt Kanepi GM’s tegemata, on õpetajate digipädevuste kaardistamine. Võtan selle oma prioriteetseimaks ülesandeks uuel aastal. Nimelt ühel seminaril vestlesin Digipöörde kooli – Pärnu Vanalinna kooli haridustehnoloogiga, kes jagas oma kogemust – esmalt kaardistati õpetajate digipädevused ja õpetajate koolitamine toimus edaspidi eraldi gruppides: edasijõudnud, algajad. Usun sellisesse meetodisse ja soovin sama praktikat ka Kanepis kasutada. Õpetajate digipädevuste tase koolis on väga erinev. “Riistvara koolis” kursuse raames läbiviidud miniuuringu vastustest tuli ka välja, et mõned õpetajad on veel arvutisõnavara kasutamises väga algajad, teised aga asuvad juba viimasel pädevustabeli level’il (peale selle, et ollakse ise väga aktiivsed digitehnoloogia kasutajad, kaasatakse digitehnoloogia abil õppematerjalide loomisprotsessi ka õpilased). Teine soovitus tuli tagasisidena mitmelt õpetajalt: planeerida õpituba nii, et õpitud vahendiga kohe ka konkreetne õppematerjal valmiks. Ka seda soovitust võtan kindlasti kuulda. Oktoobris-novembris läbiviidud koolitustekalender oli intensiivne. Kuid kuidas saada õpetajad nii kaugele, et läbi võetud keskkonnad võetaks kasutusele praktikas? Rääkisin sellest ka juba õpetajate infotunnis põgusalt: õpetajad valivad ühe või mitu keskkonda, valmistavad ette ja viivad läbinäidistunni, kuhu on oodatud kaaskolleegid. Saadud kogemusi reflekteeritakse kooli digiblogis.

Individuaalkonsultatsioon

Antud nõustamisviis on minu igapäevane tööülesanne. Ma ei liialda, kui väidan, et sel õppeaastal ei ole möödunud ühtegi tööpäeva ilma individuaalse8te) konsultatsiooni(de)ta. Selle nõustamisviisi kõige olulisem pluss on see, et õpetaja tuleb ise abi/probleemile lahendust/küsimusele vastust saama. Konsultatsiooniaegu ma ei ole veel kokku leppinud, sest ei näe selleks hetkel vajadust. Seni ei ole järjekorda ukse taha tekkinud ja hästi töötavad mõlemale poolele sobivad, kokkuleppelised kokkusaamisajad. Ja õpetajad tõepoolest tulevad ise – nad teavad, et ma olen olemas ja valmis neid abistama (seda on nad ise kinnitanud).

Milliste probleemidega õpetajad pöörduvad? Riistvara puudutavate küsimustega (miks ei tule datast pilt ekraanile, miks dokumendikaamera ei ühildu dataga); erinevate veebikeskkondade kasutamisega seotud küsimustega – üldjuhul selliste jooksvate küsimustega, mis tekivad töö käigus või tööd planeerides.

Mitmel korral on algselt planeeritud individuaalne nõustamine aga kujunenud ka nn “käehoidmiseks”, kus õpetajal on lihtsalt tarvis, et keegi teda ära kuulaks. Ja Kanepi kooli puhul on muidugi äramärkimist väärt asjaolu, et see kool on olnud ju minu kodukool, kus õpetavad veel mitmed tolleaegsed õpetajad. Võibolla just ka see asjaolu on olnud määravaks vastastikkuse usalduse tekkimisel.

Ajaliselt kõige kauem on kestnud matemaatikaõpetaja individuaalne nõustamine, millest kirjutasin lähemalt praktika eneseanalüüsi V postituses.

E-maili teel nõustamine

“Tegemist on lihtsa võttega, mis võimaldab kiirelt õpetajaid asjaga kursis hoida. Kui haridustehnoloog leiab mõne lingi, mis võiks huvitada mõnda aineõpetajat, tasukse see talle kindlasti saata väikese kommentaariga, mida sellega teha saab. Minu jaoks on sellise nõustamise puhul natuke küsitav, et kas õpetajad kiirel ajal suudavad enda jaoks sealt midagi avastada. Samas on olnud alati paar õpetajat, kes sellisel viisil abi saavad ja pärast tänavad. E-maili teel nõustamise alla saab lugeda ka igasugused õpetajate IKTalased küsimused, millele haridustehnoloog vastab.” (Maadvere, 2012)

Seda nõustamisviisi kasutan aktiivselt Sillaotsa Koolis. Küll mitte e-maili teel info vahetamise, vaid Facebook’is õpetajate gruppi postitades. Olen I. Maadverega nõus, et selline nõustamisviis on pisut küsitav, sest ka FB’s kaob postitus teiste vahele aja jooksul. Kuid meile meeldib FB kaudu rohkem infot saada, sest keskkonda jälgitakse pidevalt, info jõuab sihtgrupini kiiresti, võimaldab anda kohest tagasisidet ja mina, kui haridutehnoloog näen, kes on postitust vaadanud. Enamasti annavad õpetajad kohe ka tagasisidet: huvitav, kindlasti hakkan kasutama, juba kasutan ja vahel soovitavad ise ka lisaks analoogseid keskkondi, vahendeid:

This slideshow requires JavaScript.

Tõin näiteks ainult mõned postitused. Muidugi ei saa märkimata jätta, et haridustehnoloogina ei nõusta mina ainsana, vaid kõik õpetajad on aktiivsed nõustajad, kogemuste ja leidude jagajad. Märkimisväärne on asjaolu, et koolis töötab kokku 21 õpetajat ja keskmiselt 17 õpetajat alati vaatab postitusi!

Organisatsiooniväline nõustamine

“…ühel hetkel tahavad päris paljud kuulda, mida koolis tehakse. Oma kogemuse jagamine välja on ka tegelikult nõustamine, kuigi see ei puuduta oma kooli õpetajaid. Seega peab haridustehnoloog olema valmis oma kooli esindama ja oma tegemistest rääkima.” (Maadvere, 2012) Oktoobris esinesin Kanepi GM’s lapsevanemate üldkoosolekul, kus tutvustasin ennast, minu ja juhtkonna koostööna valminud kooli IT visiooni ja esialgset tegevuskava, oma ametialaseid ülesandeid ja ideid ja prioriteete, võrdluseks tõin välja ka IT juhi ülesanded. Miks see kõik toimus? Nimelt oli koolis tööl olnud IT juht, keda teadsid kõik. Kuid kes on see uus “IT tädi”? Kas vana IT juht tehti koolist lahti? Ainuõige viis oli võtta sõna üldkoosolekul ja endast ja oma missioonist kõigile teada anda. Vanemaid oli kogunenud koosolekule tavapärasest rohkem (nagu kaaskolleegid teadsid rääkida), mulle esitati palju küsimusi

Seda nõustamisviis praktiseerin koos kursusekaaslastega üle nädala Tartu-Tallinn rongis. Meil on aega 2 tundi, et kogemusi vahetada. Nt üksikasjalikult tutvustasin kaaslastele, kuidas me koolis Google Education’ile üle läksime, kuidas on kooli asjaajamine seoses sellega muutunud, milliseid rakendusi kasutame. Konguta koolis töötav Elin soovis ka kindlasti oma koolis Google’le üleminekulehoogu juurde anda. Selline nõustamisviis on väga meeldiv – saad kaaslastele kasulik olla, kasulikult 2 sõidutundi veeta.

 

Advertisements