Eneseanalüüs VI: märksõnadeks Web 2.0 ja Chrome

Selle nädala peateemaks olid magistriõpingutega seotud ülesannete täitmine kursustel Uurimismeetodid, Teadmusjuhtimine, Riistvara koolis. Varasemalt olen kasutanud ülesannete üle kontrolli pidamiseks Google Calendar rakendust. Et aga töökohal koolis kasutame kooli üldtööplaani tegemiseks ka Google Calendar’it, ja et olen sünkroniseerinud kõik kasutatavad kalendrikontod, siis on üldpilt läinud väga kirjuks ja kalendri jälgimine on raskendatud. Seoses oma tööga jälgin igapäevaselt kindlaid veebikeskkondi ja iPadi rakendusi, mis teatavad mulle uutest töövahenditest, tasulistest äppidest, mis on nüüd tasuta, meetoditest, õppematerjalidest. Üheks selliseks tänuväärseks saidiks on http://www.educatorstechnology.com/ – just selle veebilehe postitustevoo olen lisanud Feedly‘sse (keskkond, mis korjab uued postitused sisestatud veebilehtedelt), samuti olen lisanud nn retseptid väga mugavasse keskkonda, nagu IFTTT (võimaldab anda ühele keskkonnale käsu saata infot valitud keskkonda). Aga Educators Technology sait saatis sel nädalal mulle isiklikult appi (alternatiiviks siis Google Calendar’ile) suurepärase Chrome’i rakenduse Google Keep, mis võimaldab lisada märkmeid ühele lehele, neid kategoriseerida nt eri värvidega, lisada meeldetuletusi, lisada nn to-do-list’i, fotosid. iPad rakenduses on võimalik lisada ka audiosalvestisega märkmeid.

Hõiva

Google Keep veebivaade

Mina sain kirja kõik vaja-ärateha-kohe ülesanded. See võttis küll aega, kuid antud olukorra visualiseerimine motiveeris mind sedavõrd, et tänaseks on enamus üleandeid sooritatud.

Inglise keel ei ole olnud minu teine võõrkeel (B-keel), seega on mul selle keelega teatud sõbrasuhteid tarvis luua, nii seoses magistritööga, kui ka magistriõpingutega, ülesannetega. Teadmusjuhtimise kursuse raames oli tarvis analüüsida inglisekeelset artiklit. Võtsin seda lugeda, kui kerge see ei olnud. Ja Educators Technology tuli taaskord minu olukorda leevendama. Nimelt saadeti välja info kahe Chrome’i laienduse kohta, mis võimaldavad teha märkmeid veebilehtedele ja need salvestuvad!!!!  – Note Anywhere Diigo Web Collecotor:

This slideshow requires JavaScript.

Teadmusjuhtimine sai tehtud, kuid tekkis kohe soov saadud teadmisi ka teistega jagada: koostasin pisikese videojuhendi Note Anywhere rakendusele, jagasin seda kursusekaaslastega, kaaskolleegidega FB gruppides, ühe õigusteaduse bakatudengiga Tartus, kellele olen ka varem soovitanud rakendusi, mis aitavad teda igapäevaselt (nt Mendeley, mille üle on ta seni väga õnnelik). Seega tegelesin väikest viisi ka organisatsioonivälisse nõustamisega.  Lisaks tõdesin, et need laiendused on suurepärased vahendid magistritööks vajalike tekstide läbitöötamisel – märkmeid veebilehele ei ole ma varem teinud, ainult pdf dokumentidele, kasutanud Evernote’i ja Skitch rakendusi. Kui nüüd lisada veel siia, et Google Docs’il on kasulik pisiplugin Kaizena, mis võimaldab neile audiomärkmeid salvestada, Mendeley, mis võimaldab koguda artikleid, neid märgendada ja viiteid ja kasutatud kirjanduse loetelu genereerida, siis on töövahendite valik platvorm magistritöö materjalide läbitöötamiseks ülihea. Demonstreerisin veebimärkmete tegemise võimalusi ka kaaskolleegidele õpetajatetoas – nad soovivad ka kohe saada juhendamist ja hakata kasutama.

Seoses Note Aniwhere videojuhendiga aga tekkis pisike tehniline probleem. Olen kasutanud ekraanisalvestuste tegemisel Screencast-O-Matic ja Chrome’i laiendust Techsmidt Snagit ja heli salvestamiseks oma mikrofoniga kõrvaklappe, siis nüüd video valmimise eel selgus, et salvestunud audioheli ei vasta minu ootustele. Tuleb tagasi pöörduda Digitaalse sisu loomise kursuse materjalide juurde, kus õppisime AudaCity programmiga heli korrigeerima. Või on viga minu mikrofonis või selle seadistamises – pean järgi uurima. Seetõtti ma videojuhendit postitusse ka “virtuaalselt ei istuta”.

Teine nädala peateema oli Web 2.0 Kanepi gümnaasiumis. Õppeaasta algul tegin ettepaneku juhtkonnale (kes on seni hallanud 8. klassi loovtööde läbiviimist), viia loovtööde aruandlus üle ajaveebikeskkonda, mis pakub paremaid ühistöö- ja suhtlus võimalusi õpilase ja juhendajate vahel töö käigus. Teisalt on see innovaatiline õpistsenaarium antud klassi kontekstis, sest neil puudub blogimise kogemus, ühistöö tegemise ja veebisisu loomise ning personaalse õpikeskkonna loomise kogemus. Lisaks võimaldab selline meetod läbida terve hulga ainekava kohased teemasid:

  • internet suhtlus- ja töökeskkonnana
  • Veebikeskkondadesse kasutajaks registreerumine, kasutajaprofiili loomine.
  • Oma virtuaalse identiteedi kaitsmine.
  • Turvalise ja eetilise interneti-käitumise alused.
  • Personaalse õpikeskkonna loomine sotsiaalse tarkvara vahenditega. Ajaveebi kasutamine õpikogemuse refleksiooniks.
  • Arendusprojekti (siin siis loovtöö) alustamine ning selle tarvis veebipõhise koostöökeskkonna loomine.
  • Sisu tootmine ja taaskasutus, litsentsid.
  • Esitluste, fotode, videote, audiomaterjali ja andmefailide säilitamine, märgendamine ning jagamine veebikeskkonna vahendusel.
  • Fotode, videote ja esitluste vistutamine veebilehele.
  • Arendusprojekti lõpuleviimine.
  • Projekti nähtavuse saavutamine veebivahenditega.
  • Esitluse ja projektiaruande koostamine.
  • Rühma enesehinnang.

Õpilased lõid blogi informaatikatunni raames juba õppeaasta algul. Informaatikatundide sisuks ongi olnud ajaveebiga seonduv.

Antud nädala jooksul korrigeerisin olemasolevat loovtööde koostamise ja vormistamise juhendit, et viia see vastavusse riiklikus õppekavas märgituda, lisada ülalmainutud teemadest lähtuvalt loovtöö vormistamise juhendi ajaveebi keskkonnas blogger.com.

Kolmapäeval toimus minu poolt juhendatud loovtööde vormistamise ja koostamise õpituba juhtkonnale, juhendajatele ja õpetajatele, kes olid huvitatud blogimaailmaga tutvumisest, kasutamisest. Millega ma ei ole rahul, oli pisike strateegiline viga õpitoas osalemises. Nimelt oleks pidanud eraldi nõustamise läbi viima juhendajatele, kes osalevad õpilaste blogides administraatoritena, kel on õigused blogis kõike toimetada. Teise grupi oleks pidanud komplekteerima õpetajatest, kes on kutsutud blogisid lugema (kel on võimalus postitusi kommenteerida). Õpetajad, kes soovivad blogi pidama hakata, neile kutsun õpitoa kokku uue aasta algul. So what? Loovtööde juhendajad olid väga positiivselt meelestatud pärast õpituba: seni paberil toimunud aruandlus ja infovahetus oli aeglane, komplitseeritud aruande dokumendi asumise tõttu kooliarvutis. Neile väga meeldis, et nad saavad veebiblogi kaudu teha õpilasega koostööd, õpetajal on lihtne lisada ülesandeid, kommenteerida tehtud töid, postitusi ja keelelistel juhendajatel on parem võimalus postitusi jm blogisisu koostöös õpilasega toimetada. Järgmise ülesandena õpetan juhendajatele ja õpilastele infovoo lisamist, ja võimalust seadistada blogipostitused sedasi, et uue postituse lisamisel õpialse poolt saavad juhendajad sellekohase teate e-kirjana oma postkasti. Sedasi ei pea õpetajad pidevalt blogisid jälgima, ainult siis, kui uus sisu on avaldatud.

Neljapäeval toimus samas koolis õpituba, kus tutvustasin kaht veebijärjehoidjate rakendust: Getwapps ja Symbaloo. Loovtööde juhendajatega jagasin GetWappsis koostatud 8. klasside õpilaste blogide listi, mis hõlbustab õpilaste blogide jälgimist.

Reedel panustasin magistritöösse. Seoses uurimismeetodite kursusega oli tarvis koostada magistritöö lühike uuringukava. See eeldas koostööd juhendajaga. Töötasin läbi kursuse vajalikud õppematerjalid veelkord, kasutades uusi edevaid töövahendeid ja koostasin juhendajale saatmiseks uuringu kava. Kava koostamisel muutus oluliselt selgemaks ettekujutus oma magistritööst. Uurimusküsimuste, meetodite, filosoofia jm sõnastamine jättis kõrvale ebaolulise, mõtted ja eesmärgid fokuseerusid. Suur abi oli juhendaja tagasisidest, kes omakorda tõi esile olulise, juhtis õigetele mõtetele, nö “tõi kahe jalaga maapeale”, sest esialgsed mõtted kavas olid siiski lennukad.

 

 

Advertisements

Liitreaalsus, narratiivne õppimine, storytelling

“Innvatiivne trio”, mida võõrkeeleõpetajana kõnetavad mind väga, olen vahelduva eduga kasutanud ja kindlasti soovin edasi arendada ja ennast antud valdkonnas täiendada. Miks see teema ja vahendid on atraktiivsed? Kirjeldan stsenaariumit oma praktikast. Vene keeles kokkuvõtliku hindelise tööna olen rakendanud loo jutustamist. Esmalt õpilane omandab teemakohase sõnavara ja grammatika. Kuid keeleõppes on oluline passiivse sõnavara aktiveerimine. Õpilane koostab mõne veebi- või nutirakenduse abil loo: koostab stsenaariumi, illustratiivse materjali joonistab ise, filmib, fotografeerib või kasutab rakenduse siseseid võimalusi ja salvestab/lisab juurde heli jutustuse näol, jagab ja esitleb oma tööd klassis (tutvustab oma koolimaja, oma toitumisharjumusi, perekonda, hobisid jne). Selline meetod meeldib õpilastele, sest nad saavad kasutada varem õpitut, katsetada uusi tehnoloogilisi töövahendeid. Samuti on nad toonud välja ka asjaolu, et selline esitlemise viis annab tänu ettevalmistusajale parema tulemuse hindeliselt ja neil on rohkem aega oma tulemusi lihvida ning väheneb “rambipalavik” klassi ees.Häid tulemusi näitava sellise stsenaariumi korral ka kehvema õppeedukusega õpilased. Nagu kirjeldab Aimar Lints: “Digitaalse loo koostamisega saab õpetaja kaasata aktiivsesse õppimisse multiintelligentseid õppijaid jagades erinevaid rolle ja tegevusi”. Või nagu väidab Bruner: “Oma teadmisi maailmast organiseerime ja korraldame me kahel viisil: teaduslik-loogilise ja narratiivse mõtlemise kaudu”. Meie kehakogemuslik suhe maailmaga sünnib ennast maailma jutustades”(Pata). Minu stsenaariumis õpilane võtab esineja rolli, viib etenduse jaoks läbi vajalikud tegevused ja jutustab ennast teemakohasesse maailma, konstrueerib oma teadmisi ja esitleb neid. Diginarratiivi loomisega asetab õpilane end kehakogemuslikult vajalikku paika ja see võimaldab tal olla keegi, midagi tunda ja teha. Enda poolt selliste stsenaariumite abil olen kasutanud mitteametlikku hindamist (loodud hindamismudeli abil hindab õpilane end ise) ja ametlikku hindamist (loodud hindamismudeli abil on hindajateks teised isikud, siin klassikaaslased). 5. klassi informaatikas õpilased lisavad loodud diginarratiivid oma blogisse kui elektroonilisse õpimappi ja moodustades loo õppimisest.

Kui vaadelda sama stsenaariumit (digitaalset narratiivi loomist) hajutatud tunnetuse vaatepunktist, mis sätestab, et “Iga õppija ja iga õpetaja toob õpisituatsiooni kaasa oma kogemused ja eesmärgid, mis suunavad, mida ta õpikeskkonnas tähele paneb ja oma tunnetusprotsessi kaasab”…”Õpikeskkond pakub õppija tunnetussüsteemi jaoks seostumisvõimalusi, kuid õppija ei pruugi õpikeskkonnaga interakteeruda õpetaja poolt planeeritud moel (nt hindele vastamine tavalise paberkontrolltööna). Kui õppijatel on õpikeskkonnas enam võimalusi loovalt tegutseda ning teiste õppijatega oma tunnetusprotsesside väliseid komponente (interaktsioonid, loodud dokumendid, esemed jne) jagada, võtab õpikeskkonda kujunev hajutatud ja ise akumuleeruv tunnetussüsteem üle varasema õpidisaini looja kavatsused.” Õppe disainimisel tuleb pakkuda õppijale selliseid õpitegevusi, mis suurendaksid kaasõppijate teadlikkust teiste tegevusest, et saadud ideed, tegevused, käitumisviisid kaasataks oma tunnetusprotsessidesse. Selle kaudu loovad õppijad üheskoos uusi paremaid õppimisvõimalusi.

Teine teema, liitreaalsus või laiendatud reaalsus, on uus, kuid väga huvitav teema. Lugesin Erkki postitust liitreaalsus kohta, vaatasin huviga läbi ka materjali 5 AR for Ed. äpi kohta. Õppes ma liitreaalsust rakendanud pole, kuid planeerin kindlasti. K. Soika mainib ka oma konverentsiettekandes, et liitreaalsuse rakenduste kasutamine on suurepärane võimalus õpetamise ja õppimise mitmekesistamiseks ja õpilastes huvi tekitamiseks. Saavad liitreaalsuses ju kokku tava- ja virtuaalmaailm, mis täiendavad üksteist. “Veebi lisatud info abil saab väljaspool arvuteid kogetavat reaalsust rikastada” (Pata).

Liitreaalsusest räägib GAG õpetaja Katrin Soika:

Link ülesandele 5

Kasutatud materjalid:

  • Pata, K. HAJUTATUD JA KEHAKOGEMUSLIK TUNNETUS, ÕPIÖKOSÜSTEEMID. Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng5.pdf
  • Rumm, A. Aurasmaga liitreaalsust looma. (8. september 2014). Loetud aadressil http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=13597
  • 5 Top Augmented Reality Apps For Education. Loetud aadressil: http://www.hongkiat.com/blog/augmented-reality-apps-for-education/
  • Lints, A. Digitaalse loo koostamine (Digital Storytelling). Loetud aadressil: http://tera.hk.tlu.ee/~aimar/digital_storytelling/1_osa.html
  • Narratiiv ja loo jutustamine. Loetud aadressil: http://narratiivloojutustamine.weebly.com/

Tehnoloogia tark kasutamine võib parandada kooli tulemusi

Koolielu.ee portaalist vaadatud intervjuu “Doug Brown: tehnoloogia tark kasutamine võib parandada kooli tulemusi”.

Innovatsioon hariduses ei ole tingimata midagi uut, kuid see on miski, mis muudab kooli praktikat paremuse suunas, ütleb intervjuus Koolielule Suurbritannia üks haridusuuenduste eestvedajaid ja sealse IKT strateegia koostamise töörühma juht Doug Brown“. Loe täpsemalt Koolielu.ee’st  “Innovatsioon ei ole tingimata midagi uut”