Liitreaalsus, narratiivne õppimine, storytelling

“Innvatiivne trio”, mida võõrkeeleõpetajana kõnetavad mind väga, olen vahelduva eduga kasutanud ja kindlasti soovin edasi arendada ja ennast antud valdkonnas täiendada. Miks see teema ja vahendid on atraktiivsed? Kirjeldan stsenaariumit oma praktikast. Vene keeles kokkuvõtliku hindelise tööna olen rakendanud loo jutustamist. Esmalt õpilane omandab teemakohase sõnavara ja grammatika. Kuid keeleõppes on oluline passiivse sõnavara aktiveerimine. Õpilane koostab mõne veebi- või nutirakenduse abil loo: koostab stsenaariumi, illustratiivse materjali joonistab ise, filmib, fotografeerib või kasutab rakenduse siseseid võimalusi ja salvestab/lisab juurde heli jutustuse näol, jagab ja esitleb oma tööd klassis (tutvustab oma koolimaja, oma toitumisharjumusi, perekonda, hobisid jne). Selline meetod meeldib õpilastele, sest nad saavad kasutada varem õpitut, katsetada uusi tehnoloogilisi töövahendeid. Samuti on nad toonud välja ka asjaolu, et selline esitlemise viis annab tänu ettevalmistusajale parema tulemuse hindeliselt ja neil on rohkem aega oma tulemusi lihvida ning väheneb “rambipalavik” klassi ees.Häid tulemusi näitava sellise stsenaariumi korral ka kehvema õppeedukusega õpilased. Nagu kirjeldab Aimar Lints: “Digitaalse loo koostamisega saab õpetaja kaasata aktiivsesse õppimisse multiintelligentseid õppijaid jagades erinevaid rolle ja tegevusi”. Või nagu väidab Bruner: “Oma teadmisi maailmast organiseerime ja korraldame me kahel viisil: teaduslik-loogilise ja narratiivse mõtlemise kaudu”. Meie kehakogemuslik suhe maailmaga sünnib ennast maailma jutustades”(Pata). Minu stsenaariumis õpilane võtab esineja rolli, viib etenduse jaoks läbi vajalikud tegevused ja jutustab ennast teemakohasesse maailma, konstrueerib oma teadmisi ja esitleb neid. Diginarratiivi loomisega asetab õpilane end kehakogemuslikult vajalikku paika ja see võimaldab tal olla keegi, midagi tunda ja teha. Enda poolt selliste stsenaariumite abil olen kasutanud mitteametlikku hindamist (loodud hindamismudeli abil hindab õpilane end ise) ja ametlikku hindamist (loodud hindamismudeli abil on hindajateks teised isikud, siin klassikaaslased). 5. klassi informaatikas õpilased lisavad loodud diginarratiivid oma blogisse kui elektroonilisse õpimappi ja moodustades loo õppimisest.

Kui vaadelda sama stsenaariumit (digitaalset narratiivi loomist) hajutatud tunnetuse vaatepunktist, mis sätestab, et “Iga õppija ja iga õpetaja toob õpisituatsiooni kaasa oma kogemused ja eesmärgid, mis suunavad, mida ta õpikeskkonnas tähele paneb ja oma tunnetusprotsessi kaasab”…”Õpikeskkond pakub õppija tunnetussüsteemi jaoks seostumisvõimalusi, kuid õppija ei pruugi õpikeskkonnaga interakteeruda õpetaja poolt planeeritud moel (nt hindele vastamine tavalise paberkontrolltööna). Kui õppijatel on õpikeskkonnas enam võimalusi loovalt tegutseda ning teiste õppijatega oma tunnetusprotsesside väliseid komponente (interaktsioonid, loodud dokumendid, esemed jne) jagada, võtab õpikeskkonda kujunev hajutatud ja ise akumuleeruv tunnetussüsteem üle varasema õpidisaini looja kavatsused.” Õppe disainimisel tuleb pakkuda õppijale selliseid õpitegevusi, mis suurendaksid kaasõppijate teadlikkust teiste tegevusest, et saadud ideed, tegevused, käitumisviisid kaasataks oma tunnetusprotsessidesse. Selle kaudu loovad õppijad üheskoos uusi paremaid õppimisvõimalusi.

Teine teema, liitreaalsus või laiendatud reaalsus, on uus, kuid väga huvitav teema. Lugesin Erkki postitust liitreaalsus kohta, vaatasin huviga läbi ka materjali 5 AR for Ed. äpi kohta. Õppes ma liitreaalsust rakendanud pole, kuid planeerin kindlasti. K. Soika mainib ka oma konverentsiettekandes, et liitreaalsuse rakenduste kasutamine on suurepärane võimalus õpetamise ja õppimise mitmekesistamiseks ja õpilastes huvi tekitamiseks. Saavad liitreaalsuses ju kokku tava- ja virtuaalmaailm, mis täiendavad üksteist. “Veebi lisatud info abil saab väljaspool arvuteid kogetavat reaalsust rikastada” (Pata).

Liitreaalsusest räägib GAG õpetaja Katrin Soika:

Link ülesandele 5

Kasutatud materjalid:

  • Pata, K. HAJUTATUD JA KEHAKOGEMUSLIK TUNNETUS, ÕPIÖKOSÜSTEEMID. Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng5.pdf
  • Rumm, A. Aurasmaga liitreaalsust looma. (8. september 2014). Loetud aadressil http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=13597
  • 5 Top Augmented Reality Apps For Education. Loetud aadressil: http://www.hongkiat.com/blog/augmented-reality-apps-for-education/
  • Lints, A. Digitaalse loo koostamine (Digital Storytelling). Loetud aadressil: http://tera.hk.tlu.ee/~aimar/digital_storytelling/1_osa.html
  • Narratiiv ja loo jutustamine. Loetud aadressil: http://narratiivloojutustamine.weebly.com/
Advertisements