Kvaliteetse digitaalse õppematerjali “välimääraja”

Korrektne vastus kursuse viimasele ülesandele peaks olema selline – kvaliteetne digitaalne õppematerjal peab olema koostatud lähtudes teadmistest, mis antud kursuse raames läbitud ja omandatud. Otsustasin asja enda jaoks teha pisut loovamaks ja lähtudes Info edastamise printsiipidest (mitte ainult sedapostitust, vaid ükskõik millist teist õppematerjali koostades) pidasin mõistlikuks kõige olulisem visualiseerida, siin siis Wideo keskkonda kasutades. Samas oli video koostamine hea võimalus kasutada uut töövahendit ja koondada kursuselt saadud teoreetilised teadmised, mida tuleb kohe omakorda rakendada lõputööna digitaalset õppematerjali luues.

Millised on siis minu arvates kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 tunnust:

Neile, kel videot mingil põhjusel ei ole võimalik vaadata:
  1. Kvaliteetne õppematerjal on terviklik, ülevaatlik, loogiline, üles ehitatud vastavalt SCATE mudelile järgmiselt:
    1. Sissejuhatus – eesmärgid, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised, tehnilised nõuded õppematerjali kasutamiseks;
    2. Õppematerjalid – illustratsioonid, tekst, meediasisu, mille edastamisel on järgitud info edastamise printsiipe – oluline on esile tõstetud piltide, heli, animatsioonide, video abil, mis aitavad paremini mõista õpitavat sisu. Meediaelemente on mõõdukas koguses. Video, helifailid on hea kvaliteediga, funktsionaalsed st teema omandamiseks vajalikud, õppija poolt kontrollitavad (peatatav, keritav), üldlevinud formaadis (wmv, avi, mp4, mp3);
    3. Tegevused õpitava kinnistamiseks ja teadmiste kontrolliks: harjutused, ülesanded (k.a. praktilised ülesanded) testid koos tagasisidega;
    4. Mõtlemisülesanded ja teksti integreeritud küsimused
    5. Esitatud on viited kasulikele lisamaterjalidele.
  2. Digitaalne õppematerjal on interaktiivne – tagatud on liikumine navigeerimisnuppude abil, võimalik on täita välju, klikkida valikunuppudel;
  3. Kvaliteetsel õppematerjalil on õpijuhend, mis kirjeldab õppijale lahti õppeprotsessi (eraldi lehel või hajutatuna läbi õppematerjali)- teema või õpilugu, sihtgrupp, seos ainekavaga.
  4. Kvaliteetne õppematerjal on faktiliselt õige ja keeleliselt korrektne.
  5. Kvaliteetne õppematerjal – motiveerib õppijat, on eakohane, toetab õpioskuste arendamist.
  6. on kasutajasõbralik, liikumine osade vahel on lihtne, intuitiivne, vajadusel on lisatud juhised, selgitused.
  7. Tehniliselt kvaliteetse teostusega – ühildub erinevate veebilehitsejate ja platvormidega (Mac, PC) mobiilsete vahenditega; materjali avamine ei nõua palju aega; ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad, ei sisaldu mittetöötavaid linke;
  8. korrektselt kujundatud, disain on ühtne, tagasihoidlik.
  9. Sisaldab metaandmeid: autor, pealkiri, loomise aeg, tüüp, keel, märksõnad.
  10. arvestab autori õigusi, on kooskõlas autorikaitse seadusega – peab sisaldama infot selle kohta, millised õigused annab autor kasutajale levitamise, muutmise ja kasutamise kohta; kui kasutatud on teiste materjale, siis aa) on küsitud autori luba, b) kasutab avatud sisulitsentse (soovitavalt Creative Commonsi BY SA), c) viitab korrektselt kasutatud allikatele.

Kasutatud materjalid:

  1. Põldoja, H. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet. Digitaalsete õppematerjalide loomine. Loetud aadressil https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet
  2. Vahenurm, Kristi (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Koolielu.ee. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded
  3. Õpiobjektide loomine programmi BeSt raames. Tartu Ülikool (2009). Loetud aadressil http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/opiobjektid/opiobjektide_loomine/milline_piobjekt_peab_olema.html

 

 

 

 

Advertisements