Ülesanne 3: Organisatsiooni teadmusjuhtimise analüüs

Teadmusjuhtimise protsessid on tegevused, mille sihiks on muuta organisatsiooni inforessursid ning töötajate teadmised ja oskused asutuse teadmuseks ning kasutada seda teadmust asutuse eesmärkide saavutamiseks.

Teadmusjuhtimise protsessid on:

  • teadmusloome,
  • teadmushõive (teadmuse avastamine, kindlakstegemine ja kogumine),
  • teadmuse jagamine,
  • teadmuse rakendamine.

Valisin X kooli  teadmusjuhtimise protsesside analüüsimiseks SECI (Sozialization, Externalization, Combination, Internalization) spiraalse (taaskorratava) teadmusjuhtimise tsükli mudeli. Mudeli autorid I. Nonaka ja H. Takeuchi rõhutasid, et organisatsiooni edu põhineb eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel, vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilisel vastasmõjul. SECI mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Organisatsioonilisel õppimisel on minu arvates väga oluline roll tänapäeval. Muutunud on koolis õpikäsitlus, kasutatakse uusi meetodeid, õpetatakse uusi pädevusi. Tänapäeval on koolil õppival organisatsioonil oluline roll õpetamise läbi uue põlvkonna kujundamisel. Samaoluline on teadmuse sihipärasel juhtimisel, organisatsioonilise mälu talletamisel konkurentsivõimelisuse ja järjepidevuse tagamisel. SECI mudeli järgi on X kooli teadmusjuhtimise tsükli etapid järgmised: 

Sotsialiseerumine: üksikisikute omavaheline suhtlemine lähikohtumistel ja/või sotsiaalmeedias; vaikeinfo, tunnete, emotsioonide, kogemuste, oskuste, mõttemallide jagamine. Toimub teiste jälgimine, imiteerimine, arutlemine, praktiseerimine.

Koolis toimuvad iganädalaselt õpetajate infotunnid (20 minutit), kus jagatakse järgmise koolinädala kohta käivat olulist infot, õppekäikudele minekut, arutatakse üritustega seonduvaid küsimusi ja probleeme. Igal teisipäeval toimuvad ülekoolilised infominutid.  Õpetajad on koondunud Facebook’is ühisesse gruppi, kus kõik saavad vahetada tööalaselt olulist infot ja haridustehnoloog jagab uudiseid digitehnoloogia vallas. Huvitavate “leidude” korral üritatakse ideid, meetodeid, töövahendeid ka kohe praktikas rakendada. Toimib meililist. Sagedased on vestlusringid, kus jagatakse üksteise emotsioone, kogemusi. Oskusi ja teadmisi vahetatakse “Kolleegilt kolleegile” õpitubades. Koolis töötab kaks “Noored kooli” lõpetanud õpetajat, kes integreerivad aktiivselt õpetamisel uuenenud õpikäsitlust ja metoodikaid ja algatasid nn “avatud tundide” praktika selles koolis. Tänu Google Education rakendusega ühinemisele on kooli üldtööplaan viidud Google Calendar rakendusse, mis võimaldab lisaks ürituste ja sündmuste sisestamisele lisada nt koolituste toimumisajale  ka koolituse tagasisidet koos linkimisvõimalusega Google Drive rakenduses koostatud koolituse üksikasjalikumale infodokumendile (linkidega, õppematerjalidega, kasulike vihjetega jmt.). Lisaks on Google Drive’s kataloogid koolitusinfoga, arvutiklassi ja tahvelarvutite broneerimistabelitega.

Eksternaliseerimine on teadmiste väljutamine: vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks (dokumenteerimine, peetakse sellekohaseid dialooge, ajurünnakuid). Üksikisikute ideed muudetakse selles etapis grupi mõttemaailmaks.
Kombineerimine: väljendatud teadmusest keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine, mis paigutatakse laiemalt mõistetavasse konteksti.

Õpetajatel on kohustus peale koolitustel osalemist lisaks koolitustagasiside lisamist Google Drive’i tutvustada kaaskolleegidele või huvigrupile (lapsevanemad, abipersonal, õpilased) saadud teadmisi. Vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks ilmneb kõige sagedamini ainekuude raames läbiviidavate ürituste ja projektide raames. Ainekuu stsenaariumid on üldjuhul järgmised: haridustehnoloog kutsub kokku õpitoad, kus tutvustatakse ainekuust lähtuvalt mõnd uut töövahendit. Seejärel toimuvad vestlused, ajurünnakud projekti osas, ainekuu kuraator fikseerib ainekuu projektide läbiviimise. Ainekuu projektid on aga erinevaid õppeaineid lõimivad, vajavad uusi ja huvitavaid ideid ja just siinkohal muutubki vaiketeadmus väljendatud teadmuseks – “vaka all” olnud ideed, teadmised rakendatakse konkreetsesse situatsiooni, üksikisiku teadmus laieneb kogu organisatsioonile, muutes maailmavaadet, tekitades uut teadmust.

Internaliseerimine: uue vaiketeadmuse teke.

Uus vaiketeadmus tekib kõigi kirjeldatud kolme teadmusjuhtimise tsükli etapi tulemusena.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Organisatsioonikultuur (missioon, visioon, põhiväärtused, mikrokliima ja juhtimisstiil): toimivate väärtuste, normide kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid – mida sobib/ei sobi teha.

Kooli missioon on pakkuda igale lapsele kaasaegseid loovust, vaimset ja füüsilist arengut soodustavaid õppetingimusi mitmekesise looduskeskkonnaga ümbritsetud kodulähedases lasteaias ja koolis.

Väärtused. Väärtustatamisel juhindutakse võrdsusel põhineval suhtlusel, toetatakse võrdsel määral kollektiivi igakülgset arengut igal tasandil, Väärtuse kujundajaks on kogu kooli kogukond. Väärtuste kujundamine toimub läbi igapäevase õppe- ja huvitegevuse. Kool soosib algatust, loovust ja oma tee otsingut. Väärtustatakse isikut, kes julgeb võtta vastutust, avaldada oma arvamust (alus kooli õppekava). Olles ise valitud maakonna aasta õpetajaks võin väita, et oluline osa selle organisatsiooni teadmusjuhtimise infrastruktuuris on üksteise edusammude märkamisel, tunnustamisel.

Organisatsiooni struktuur: eesmärkideks on töötajakeskne lähenemine (tööjaotus, alluvussuhted, kohustuste määramine ja delegeerimine, koordineerimine ja kontroll); infokanalite määramine (horisontaalne ja vertikaalne infoliikumine juhtimistasandite vahel; juhtimise täiustamine).

Kooli juhtkonda kuuluvad direktor, õppealajuhataja. Lisaks õpetajatele töötavad koolis haridustehnoloog, huvijuht, eripedagoog. Juhtkond on töötajaid kaasav, vastutust jagav, ja nagu eelpool juba mainitud suhtleb võrdõiguslikkuse põhimõtetel. Õpetajad on suhteliselt vabad tegema otsuseid, kuid samas valmis kandma vastutust, alluma kontrollile. Info liikumine on pigem horisontaalne. Palju esineb meeskonnatööd (ainetevahelised ainekuu projektid, ühisüritused: jõulupeod, kevadkontserdid, aktiivsed perepäevad isade- ja emadepäeval). Töötajate omavahelised suhted on avatud, ausad, ollakse koostöövalmid ja dolerantsed. Tähelepanu tuleks rohkem pöörata pigem tegevuste kontrollile, sest inimloomusele on omadus olla vahel laisk ja piiramatu tegutsemisvabadus ilma kontrollita ilmutab vahel anarhia märke.

Infotehnoloogiline infrastruktuur: andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad), mainitud protsesside toimimise tagamine.

Kooli arvutivõrgus on avalik dokumendikataloog, mis sisaldab õpetajate ametialastele ja õpilaste tööde failidele ka kooli meediafaile (fotod, videod), avalikke dokumente (õppekava, ainekavad, blanketid, juhendid, eeskirjad). Google Education rakendustest on aktiivses kasutusel Google Drive, Gmail, Google Calendar. Õpetajad peavad aine- ja klassiblogisid, haridustehnoloog digiblogi – kõik blogid, õpilaste digitaalsed loovtööd on koondatud ühisesse Digisilda. Digisillast võib leida ka “Kolleegilt kolleegile” õpitubade kokkuvõtted koos vajalike juhendmaterjalidega. Õpetajate töökavad, koolituste tagasiside, ruumide broneerimistabelid, on ühiskasutuses Google Drive’s, sest antud dokumentidele on oluline tagada ligipääsetavus ka olenemata kohast ja ajast. Töökavade kättesaadavus näiteks võimaldab õpetajal õppetööd planeerides viia läbi ainetevahelist lõimumist, saada teada, mida teised õpetajad on planeerinud, viia läbi koostööd ja ainetevahelisi projekte. Harjutamist vajavad veel koolitustagasiside linkide integreerimine Google Calendar’is asuvasse kooli üldtööplaani.

Üldteadmised: kogum üksikisikute teadmistest, terminoloogiast, sõnavarast, ühistest normidest ja väärtustest.

Füüsiline keskkond: hooned, ruumid, nende paiknemine ja disain, suurus, hulk,  mis pakuvad töötajatele võimalusi kohtumisteks, info jagamiseks, üksteiselt õppimiseks.

Koolimajas on piisavalt ruumi ühisteks kokkusaamisteks: piisavalt suur õpetajatetuba, õpitubasid viiakse läbi hästivarustatud arvutiklassis, kus on lauaarvutid, dataprojektor koos Apple TV’ga (võimaldab iPad tahvelarvuti kuvada ekraanile). Õpilased kasutavad arvutiklassis igaüks alati oma kindlat arvutit ja kasutajakontot. Õpetajatel on igaühel laua- või sülearvuti, iPad’i kasutamisõigus (k.a. kodus töö eesmärkidel).

Võttes eeskujuks SECI teadmusjuhtimise tsükli etapid, siis kõige enam vajab täiustamist internaliseerimise etapis uue teadmuse teke, millele eelneks tulemuslikum väljendatud teadmuse viimine laiemasse konteksti.

Advertisements