Ülesanne 3: Teadmise loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise protsesside ja programmide eesmärk on informatsiooni ja teadmiste loomise, jagamise ja kasutamise parendamine, organisatsiooni toimimise parendamine, mis tagab organisatsiooni konkurentsivõimelisuse ja innovaatilisuse.

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab informatiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressursiks – kuidas teadmisi määratakse, kogutakse, jagatakse, kasutatakse.

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid järgmised:

  • teadmushõive (teadmuse kogumine) ja teadmusloome;
  • teadmuse jagamine ja levitamine
  • teadmuse omandamine ja rakendamine.

Bukowitzi ja Williamsi mudel rõhutab, et praegusel kiirel infotehnoloogia ajastul ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid tohutu infohulgaga toimetulek.  Samas rõhutatakse vaiketeadmiste olulisust.

McElroy mudeli järgi moodustavad organisatsiooni teadmuse üksikisikute, gruppide väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Wiigi mudeli järgi on olulised kolm teadmusjuhtimise tingimust: tooted, teenused, kliendid; inimesed, kapital, töövahendid; tegutsemisvõime. Wiigi järgi on teadmusloome protsessideks õppimine isiklikust kogemusest, intelligentsus, õppimine meedia ja raamatute vahendusel, õppimine kaaslastelt.

SECI (Sozialization, Externalization, Combination, Internalization) spiraalse (taaskorratava) teadmusjuhtimise tsükli mudeli alusel I. Nonaka ja H. Takeuchi rõhutasid, et organisatsiooni edu põhineb eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel, vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilisel vastasmõjul. Mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele.

  1. Sotsialiseerumine: üksikisikute omavaheline suhtlemine lähikohtumistel ja/või sotsiaalmeedias; vaikeinfo, tunnete, emotsioonide, kogemuste, oskuste, mõttemallide jagamine. Toimub teiste jälgimine, imiteerimine, arutlemine, praktiseerimine.
  2. Eksternaliseerimine on teadmiste väljutamine: vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks (dokumenteerimine, peetakse sellekohaseid dialooge, ajurünnakuid). Üksikisikute ideed muudetakse selles etapis grupi mõttemaailmaks.
  3. Kombineerimine: väljendatud teadmusest keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine, mis paigutatakse laiemalt mõistetavasse konteksti.
  4. Internaliseerimine: uue vaiketeadmuse teke.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

  • Organisatsioonikultuur (missioon, visioon, põhiväärtused, mikrokliima ja juhtimisstiil): toimivate väärtuste, normide kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid – mida sobib/ei sobi teha.
  • Organisatsiooni struktuur: eesmärkideks on töötajakeskne lähenemine (tööjaotus, alluvussuhted, kohustuste määramine ja delegeerimine, koordineerimine ja kontroll); infokanalite määramine (horisontaalne ja vertikaalne infoliikumine juhtimistasandite vahel; juhtimise täiustamine.
  • Infotehnoloogiline infrastruktuur: andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad), mainitud protsesside toimimise tagamine.
  • Üldteadmised: kogum üksikisikute teadmistest, terminoloogiast, sõnavarast, ühistest normidest ja väärtustest.
  • Füüsiline keskkond: hooned, ruumid, nende paiknemine ja disain, suurus, hulk,  mis pakuvad töötajatele võimalusi kohtumisteks, info jagamiseks, üksteiselt õppimiseks.

Kasutatud materjal:

Virkus, S. Moodul III: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1205731/mod_resource/content/1/Moodul%203%20Sissejuhatus.pdf

Advertisements