Eneseanalüüs VI: märksõnadeks Web 2.0 ja Chrome

Selle nädala peateemaks olid magistriõpingutega seotud ülesannete täitmine kursustel Uurimismeetodid, Teadmusjuhtimine, Riistvara koolis. Varasemalt olen kasutanud ülesannete üle kontrolli pidamiseks Google Calendar rakendust. Et aga töökohal koolis kasutame kooli üldtööplaani tegemiseks ka Google Calendar’it, ja et olen sünkroniseerinud kõik kasutatavad kalendrikontod, siis on üldpilt läinud väga kirjuks ja kalendri jälgimine on raskendatud. Seoses oma tööga jälgin igapäevaselt kindlaid veebikeskkondi ja iPadi rakendusi, mis teatavad mulle uutest töövahenditest, tasulistest äppidest, mis on nüüd tasuta, meetoditest, õppematerjalidest. Üheks selliseks tänuväärseks saidiks on http://www.educatorstechnology.com/ – just selle veebilehe postitustevoo olen lisanud Feedly‘sse (keskkond, mis korjab uued postitused sisestatud veebilehtedelt), samuti olen lisanud nn retseptid väga mugavasse keskkonda, nagu IFTTT (võimaldab anda ühele keskkonnale käsu saata infot valitud keskkonda). Aga Educators Technology sait saatis sel nädalal mulle isiklikult appi (alternatiiviks siis Google Calendar’ile) suurepärase Chrome’i rakenduse Google Keep, mis võimaldab lisada märkmeid ühele lehele, neid kategoriseerida nt eri värvidega, lisada meeldetuletusi, lisada nn to-do-list’i, fotosid. iPad rakenduses on võimalik lisada ka audiosalvestisega märkmeid.

Hõiva

Google Keep veebivaade

Mina sain kirja kõik vaja-ärateha-kohe ülesanded. See võttis küll aega, kuid antud olukorra visualiseerimine motiveeris mind sedavõrd, et tänaseks on enamus üleandeid sooritatud.

Inglise keel ei ole olnud minu teine võõrkeel (B-keel), seega on mul selle keelega teatud sõbrasuhteid tarvis luua, nii seoses magistritööga, kui ka magistriõpingutega, ülesannetega. Teadmusjuhtimise kursuse raames oli tarvis analüüsida inglisekeelset artiklit. Võtsin seda lugeda, kui kerge see ei olnud. Ja Educators Technology tuli taaskord minu olukorda leevendama. Nimelt saadeti välja info kahe Chrome’i laienduse kohta, mis võimaldavad teha märkmeid veebilehtedele ja need salvestuvad!!!!  – Note Anywhere Diigo Web Collecotor:

This slideshow requires JavaScript.

Teadmusjuhtimine sai tehtud, kuid tekkis kohe soov saadud teadmisi ka teistega jagada: koostasin pisikese videojuhendi Note Anywhere rakendusele, jagasin seda kursusekaaslastega, kaaskolleegidega FB gruppides, ühe õigusteaduse bakatudengiga Tartus, kellele olen ka varem soovitanud rakendusi, mis aitavad teda igapäevaselt (nt Mendeley, mille üle on ta seni väga õnnelik). Seega tegelesin väikest viisi ka organisatsioonivälisse nõustamisega.  Lisaks tõdesin, et need laiendused on suurepärased vahendid magistritööks vajalike tekstide läbitöötamisel – märkmeid veebilehele ei ole ma varem teinud, ainult pdf dokumentidele, kasutanud Evernote’i ja Skitch rakendusi. Kui nüüd lisada veel siia, et Google Docs’il on kasulik pisiplugin Kaizena, mis võimaldab neile audiomärkmeid salvestada, Mendeley, mis võimaldab koguda artikleid, neid märgendada ja viiteid ja kasutatud kirjanduse loetelu genereerida, siis on töövahendite valik platvorm magistritöö materjalide läbitöötamiseks ülihea. Demonstreerisin veebimärkmete tegemise võimalusi ka kaaskolleegidele õpetajatetoas – nad soovivad ka kohe saada juhendamist ja hakata kasutama.

Seoses Note Aniwhere videojuhendiga aga tekkis pisike tehniline probleem. Olen kasutanud ekraanisalvestuste tegemisel Screencast-O-Matic ja Chrome’i laiendust Techsmidt Snagit ja heli salvestamiseks oma mikrofoniga kõrvaklappe, siis nüüd video valmimise eel selgus, et salvestunud audioheli ei vasta minu ootustele. Tuleb tagasi pöörduda Digitaalse sisu loomise kursuse materjalide juurde, kus õppisime AudaCity programmiga heli korrigeerima. Või on viga minu mikrofonis või selle seadistamises – pean järgi uurima. Seetõtti ma videojuhendit postitusse ka “virtuaalselt ei istuta”.

Teine nädala peateema oli Web 2.0 Kanepi gümnaasiumis. Õppeaasta algul tegin ettepaneku juhtkonnale (kes on seni hallanud 8. klassi loovtööde läbiviimist), viia loovtööde aruandlus üle ajaveebikeskkonda, mis pakub paremaid ühistöö- ja suhtlus võimalusi õpilase ja juhendajate vahel töö käigus. Teisalt on see innovaatiline õpistsenaarium antud klassi kontekstis, sest neil puudub blogimise kogemus, ühistöö tegemise ja veebisisu loomise ning personaalse õpikeskkonna loomise kogemus. Lisaks võimaldab selline meetod läbida terve hulga ainekava kohased teemasid:

  • internet suhtlus- ja töökeskkonnana
  • Veebikeskkondadesse kasutajaks registreerumine, kasutajaprofiili loomine.
  • Oma virtuaalse identiteedi kaitsmine.
  • Turvalise ja eetilise interneti-käitumise alused.
  • Personaalse õpikeskkonna loomine sotsiaalse tarkvara vahenditega. Ajaveebi kasutamine õpikogemuse refleksiooniks.
  • Arendusprojekti (siin siis loovtöö) alustamine ning selle tarvis veebipõhise koostöökeskkonna loomine.
  • Sisu tootmine ja taaskasutus, litsentsid.
  • Esitluste, fotode, videote, audiomaterjali ja andmefailide säilitamine, märgendamine ning jagamine veebikeskkonna vahendusel.
  • Fotode, videote ja esitluste vistutamine veebilehele.
  • Arendusprojekti lõpuleviimine.
  • Projekti nähtavuse saavutamine veebivahenditega.
  • Esitluse ja projektiaruande koostamine.
  • Rühma enesehinnang.

Õpilased lõid blogi informaatikatunni raames juba õppeaasta algul. Informaatikatundide sisuks ongi olnud ajaveebiga seonduv.

Antud nädala jooksul korrigeerisin olemasolevat loovtööde koostamise ja vormistamise juhendit, et viia see vastavusse riiklikus õppekavas märgituda, lisada ülalmainutud teemadest lähtuvalt loovtöö vormistamise juhendi ajaveebi keskkonnas blogger.com.

Kolmapäeval toimus minu poolt juhendatud loovtööde vormistamise ja koostamise õpituba juhtkonnale, juhendajatele ja õpetajatele, kes olid huvitatud blogimaailmaga tutvumisest, kasutamisest. Millega ma ei ole rahul, oli pisike strateegiline viga õpitoas osalemises. Nimelt oleks pidanud eraldi nõustamise läbi viima juhendajatele, kes osalevad õpilaste blogides administraatoritena, kel on õigused blogis kõike toimetada. Teise grupi oleks pidanud komplekteerima õpetajatest, kes on kutsutud blogisid lugema (kel on võimalus postitusi kommenteerida). Õpetajad, kes soovivad blogi pidama hakata, neile kutsun õpitoa kokku uue aasta algul. So what? Loovtööde juhendajad olid väga positiivselt meelestatud pärast õpituba: seni paberil toimunud aruandlus ja infovahetus oli aeglane, komplitseeritud aruande dokumendi asumise tõttu kooliarvutis. Neile väga meeldis, et nad saavad veebiblogi kaudu teha õpilasega koostööd, õpetajal on lihtne lisada ülesandeid, kommenteerida tehtud töid, postitusi ja keelelistel juhendajatel on parem võimalus postitusi jm blogisisu koostöös õpilasega toimetada. Järgmise ülesandena õpetan juhendajatele ja õpilastele infovoo lisamist, ja võimalust seadistada blogipostitused sedasi, et uue postituse lisamisel õpialse poolt saavad juhendajad sellekohase teate e-kirjana oma postkasti. Sedasi ei pea õpetajad pidevalt blogisid jälgima, ainult siis, kui uus sisu on avaldatud.

Neljapäeval toimus samas koolis õpituba, kus tutvustasin kaht veebijärjehoidjate rakendust: Getwapps ja Symbaloo. Loovtööde juhendajatega jagasin GetWappsis koostatud 8. klasside õpilaste blogide listi, mis hõlbustab õpilaste blogide jälgimist.

Reedel panustasin magistritöösse. Seoses uurimismeetodite kursusega oli tarvis koostada magistritöö lühike uuringukava. See eeldas koostööd juhendajaga. Töötasin läbi kursuse vajalikud õppematerjalid veelkord, kasutades uusi edevaid töövahendeid ja koostasin juhendajale saatmiseks uuringu kava. Kava koostamisel muutus oluliselt selgemaks ettekujutus oma magistritööst. Uurimusküsimuste, meetodite, filosoofia jm sõnastamine jättis kõrvale ebaolulise, mõtted ja eesmärgid fokuseerusid. Suur abi oli juhendaja tagasisidest, kes omakorda tõi esile olulise, juhtis õigetele mõtetele, nö “tõi kahe jalaga maapeale”, sest esialgsed mõtted kavas olid siiski lennukad.

 

 

Testide koostamise vahend Quizstar

Uudse vahendina katsetasin Quizstar’i.

Vahend pakub järgmisi võimalusi:

quizstar_1

Õpilasele ja õpetajale on eri tasandid vahendi kasutamiseks:

quizstar_8

“Test settings” lehel saab määrata testi sooritamise ajalimiidi, mitu korda on lubatud testi sooritada, kuidas näeb testi sooritaja tagasisidet jmt:

quizstar_2

“Question form” lehel sisestatakse ja seadistatakse küsimused:

quizstar_92

Küsimuste juurde on võimalik lisada meediafaile (fotosid, audiofaile, videoklippe):

quizstar_3

Positiivne, et saab lisada audio- ja videofaile oma arvutist ja lubatud on ka vistutamine ja “HTML tags allowed”. Oma testi lisasin html koodiga video Youtube’st, mis on hea võimalus, sest lisatavate failide max suuruseks võib olla 1 MB. Audiofailid avanevad testi täitmisel eraldi uues aknas. Alla laetud failid arhiveeritakse keskkonnas.

Küsimusetüüpe on kokku 3: avatud vastusega, valikvastustega ja õige/vale küsimused. Miinuseks on, et avatud vastustega küsimused ei anna punkte (Socrative vahend lubab avatud vastustega küsimused, kuid võimalikud vastustevariandid saab testi koostaja sisestada ja vastaja saab punkte):

quizstar_9

Positiivne, et iga küsimuse juurde on võimalik lisada juhis ja ka õpilasele antav tagasiside tekst (nt lisaks õige vastusele ka pikem selgitav tekst). Testi koostaja saab määrata, mitu punkti õige vastus annab.

Testi saab aktiveerida kuupäeva- ja kellaajaliselt, aga saab valida ka “always active” võimaluse. Testi aktiveerimisaja määramisel on oluline tähele panna, et “All times are CST(US/Chicago)“.

quizstar_5

Valmis testide (repositooriumi) lehel on ükskiasjaliselt kirjeldatud ka erinevate ikoonide tähendused, mis hõlbustavad kasutamist:
quizstar_4

“Report manager” lehel saab vaadata ja hallata sooritatud testide tulemusi (fotol loodud katsetesti tulemused, kus sooritajaks olin mina ise):

quizstar_91

Quiz Results overview lehel näeb testi üldtulemusi. Student results lehel saab iga testi sooritaja kohta vaadata tulemusi küsimuste kaupa. Tulemusi saab välja printida ja oma arvutisse alla laadida.

Testi lõpus saabõpilane enne vastuste lõplikku kinnitamist neid veel muuta (change answer):

quizstar_93

ja pärast kinnitamist näeb sooritaja oma tulemusi kokkuvõtvalt, kuid saab valida ka testi võtme, kus on näidatud õiged vastused:

quizstar_7

Kõige enam meeldis mulle antud vahendi juures:

  • selle lihtsus – lisaks tavapärasele juhendile (kuidas kasutada) on jooksvalt testi koostamise erinevatel lehtedel kirjas mida ja kuidas teha, ei tule endal mõistatada ega Youtube’i abi otsima minna;
  • tagasiside andmise ja saatmise võimalused;
  • meediafailide lisamise võimalused;
  • venekeelse tähestiku kasutamisvõimalus;
  • testi seadistamise võimalused.

Puuduseks vahendi juures on, et testi päises olevaid inglisekeelseid juhiseid ei saa muuta ega kustutada; test ei anna linki, et seda jagada. Testi vaadamiseks/täitmiseks logige ennast sisse õpilase vaates (kasutaja: maigah ja parool: maigahallap). Testi disain ei ole väga kaunis (nt ei ole võimalik testi seadete juures korrigeerida fotode suurust, see tuleb eelnevalt, enne allalaadimist ära teha).

Link Ülesandele Arvutipõhine testimine.

Teemasiseselt pakutud tasuta keskkonnad arvutipõhiseks testimiseks:

Küsimuste tüübid testides:

“Veebipõhised testimissüsteemid võimaldavad testiküsimuste koostamist ja küsimuste põhjal testide kokku panemist. Õppija saab vastamise järel automaatse tagasiside ning vastused ja tulemused salvestatakse süsteemi.” (Põldoja). Sellist tüüpi vahenditest olen seni kasutanud Socrative ja Kahoot keskkondi. Sarnastel tingimustel on võimalik testida ka Nearpod vahendi abil, mis on küll sisult juhitud esitluse koostamise töövahend, kuid võimaldab lisada valikvastustega, avatud vastustega küsimusi, lünktekste ja anda tagasisidet õpilasele tema tulemuste kohta ja analüüsida õpetajal testi ja õpilaste vastuseid üldisemalt.

Õpihaldussüsteemidest, mis võimaldavad testide loomist, olen kasutanud seni Moodle’t ja katsetanud Eliademy’t. Samuti olen kasutanud HotPotatoes vahendit, mis on hea programm enesekontrollimiseks õpilasele koos tagasisidega ülesande täitmis lõpus. Puuduseks õpetaja jaoks on see, et testi tulemusi ei salvestata ja tulemusi ei ole võimalik analüüsida. Tänu antud kursusele olen tutvunud sisupakettide koostamise vahenditega XOT ja MyUdutu. Vistutamist võimaldavatest vahenditest on igapäevaselt koolis kasutusel Learningapps, PurposeGames ja Quizlet. Google Forms’i olen ka kasutanud, ka testimise eesmärgil, kuid tagasiside kogumiseks, analüüsimiseks ja õpilasele saatmiseks teinud “käsitööd”. Tänu Romili postitusele antud teemal, olen taaskord targem ja valmis seni teadmata Forms’i võimalusi katsetama.

SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend Xerte Online Toolkits

2. ülesanne

Oi kuidas mulle meeldis selles uues keskkonnas toimetada! Sain aru küll, miks Hans nii tagasihoidlikult vähe aega planeeris selle ülesande täitmiseks – et meid säästa, nagunii satume hoogu. Juba mainiti teistes postitustes ka, et “nagu laps kommipoes”.

Soovitatud õppematerjalid läbi lugenud tekkis muidugi soov kõiki märgitud vahendeid proovida. Täna see ei õnnestu ajapuudusel, kuid tulevikus kindlasti. Nagu ka loengumaterjalide sissejuhatuses märgiti, olen minagi seni kasutanud õppematerjalide loomiseks erinevaid veebikeskkondi ja kontoritarkvara. Loengumaterjalides märgitutest tutvusin põgusalt multimeediumi autorsüsteemi Adobe Flash paari videojuhendiga. Tarkvara sihtgrupiks on märgitud disainerid ja tarkvaraarendajad, kuid teema on huvitav.

Tasuta vahendid õppematerjalide loomiseks:

Xerte Online Toolkit’iga (XOT) puutusin kokku esmakordselt. Üks pisut skeptiline küsimus tekkis mul kõigepealt: mis on tegelikult antud töövahendi eelised juba tuttavate veebikeskkondade ees? Miks ma peaksin eelistama/kasutama XOT’i? Nimi oli ka võõras ja võõrad asjad tekitavad skeptitsismi.

Enne tarkvara katsetamist vaatasin läbi demo materjali ja ka järgmised videojuhendid:

Õppematerjali loomisel XOT’ga tuleb arvestada loengumaterjalides märgitud puudustega: “Xerte Online Toolkit puuduseks on tavakasutaja jaoks keerukam installeerimisprotsess. Kuna tegemist on veebirakendusega, siis kõigepealt tuleb installeerida oma arvutile XAMPP veebiserver ning seejärel Xerte Online Toolkits. Teiseks puuduseks on see, et koostatud õppematerjalid on Flashipõhised ning ei tööta paljudel tahvelarvutitel (näiteks iPadil).” Et tõrked esinevad iPadidel kasutamisel on muidugi oluline puudus.

Minu esimene katsetus XOT’ga

Proovisin lisada õppematerjali järgmisi elemente:

113

Pärast Moodle’sse ülesseadmist tõrkus ainukesena kasutatud elementidest Multiple perspective töövahend, mis XOT’s näeb välja selline:

116

Võimalusi, mida uurida ja katsetada on XOT’s palju: Navigators, Connectors, meedia ja interaktiivsed elemendid jmt:

118

Raske on võrrelda saadud kogemust tarkvaradega myUdutu või eXe Learning, sest need jäid esialgu katsetamata. Kuid positiivne kogemus XOT’ga motiveerib mind ka teisi tarkvarasid kindlasti katsetama. Üldmulje – loodud materjalid näevad “proffid” välja. Aet mainis oma postituses, et teksti ei ole võimalik kujundada. Olen nõus, et see on õppematerjali puhul oluline. Kuid tarkvara on tõesti sümpaatne ja tekstiredaktori puudumine tundus pisimurena. Kokkupakkimine ja Moodle’sse toimetamine sujus tänu abimaterjalidele õppevideo näol tõrgeteta. Küll tekkis küsimus: eksportisin loodud õppematerjali SCORM sisupaketina ning importisin Moodle’isse. Kuid kus on võimalik veel XOT kasutada, peale Moodle’i? Mõned tunnid puhkust ja leidsingi, kuidas muuta privaatsussätteid ja saada veebilink:

117

Arvutigraafika ja pilditöötlusprogramm Paint.net

Loengu materjalid

Rastergraafika – üksikutest punktidest ehk pikslitest koosnev pilt, kus iga piksel omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Piksel = pictures + element

Vektrograafika – pilt koosneb objektidest, mida kirjeldatakse matemaatiliste mudelitega. Vektrograafikas loodud pilti saab vähendada/suurendada ilma, et kvaliteet muutuks.

Rastergraafika pildi suurust mõõdetakse pikslitest (2048 x 1536 mõõtmetes pilt sobib A4 formaadis paberile välja printimiseks).

Pildi füüsilised mõõtmed = punktitihedus, mis kirjeldab pikslite hulka pikkusühiku kohta. Mõõtühikuks dpi (dots per inch).

Andmemahu ühikud (b, kb, mb) sõltub värvussügavusest, pildi suurusest ja failivormingust. Konspekt: mm_graafika

Paint.net

Pildi salvestamisel valida failitüüp, mida saab hiljem korrigeerida, (mitte JPEG), näiteks pdn.

Pildi suuruse muutmine Image/Resize:

  • Printimiseks resolutsioon 200 pixels/cm
  • veebi resolutsioon 100 pixels/inch on ok.

Adjusment/levels: valge määramine

margareta_tarvas

Pilditöötlus Paint.net programmis. Proovitöö.

Kaks veebipõhist rakendust, mille abil luua videosid

Kodutöö JUHEND

Minu võõrkeeleõpetaja praktika kinnitab, et õpilased eelistavad oma oskusi ja teadmisi demonstreerida selliste kaasaegsete vahendite abil, mis ei eelda kirjutamist paberile, esinemist klassi ees. Olen varemgi sellist meetodit edukalt kasutanud (näiteks vene keeles teemat kokkuvõtva hindelise tööna). Lisaväärtusena õpitakse kasutama uut rakendust. Valisin välja enda jaoks kaks täiesti uut rakendust, mille abil koostada kas videosid, slaidishowsid või helindatud lugusid. Kindla otstarbe või eesmärgi antud keskkondade rakendamiseks leiab iga kasutaja vastavalt oma fantaasiale ja vajadustele.

Koostas: Maiga Hallap (2014)

Koostas: Maiga Hallap (2014)

Kriteeriumid valisin lähtudes ainealase töö spetsiifikast (võõrkeeled). Olulisemateks eeldusteks oli, et mõlemaid rakendusi on võimalik kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmetel, et teksti on võimalik sisestada ka kirillitsas, et valminud töid on võimalik jagada ja vistutada. Mõlema rakenduse puuduseks on helisalvestuse puudumine. Muidugi on võimalik eelnevalt helifail oma arvutisse tekitada ja see hiljem videole lisada.

Kuigi mõlemad rakendused on huvitavad ja sobivad, koostasin videojuhendi Stupeflix võimaluste kohta.

Näide Stupeflix’iga loodud tööjuhendist: