Testide koostamise vahend Quizstar

Uudse vahendina katsetasin Quizstar’i.

Vahend pakub järgmisi võimalusi:

quizstar_1

Õpilasele ja õpetajale on eri tasandid vahendi kasutamiseks:

quizstar_8

“Test settings” lehel saab määrata testi sooritamise ajalimiidi, mitu korda on lubatud testi sooritada, kuidas näeb testi sooritaja tagasisidet jmt:

quizstar_2

“Question form” lehel sisestatakse ja seadistatakse küsimused:

quizstar_92

Küsimuste juurde on võimalik lisada meediafaile (fotosid, audiofaile, videoklippe):

quizstar_3

Positiivne, et saab lisada audio- ja videofaile oma arvutist ja lubatud on ka vistutamine ja “HTML tags allowed”. Oma testi lisasin html koodiga video Youtube’st, mis on hea võimalus, sest lisatavate failide max suuruseks võib olla 1 MB. Audiofailid avanevad testi täitmisel eraldi uues aknas. Alla laetud failid arhiveeritakse keskkonnas.

Küsimusetüüpe on kokku 3: avatud vastusega, valikvastustega ja õige/vale küsimused. Miinuseks on, et avatud vastustega küsimused ei anna punkte (Socrative vahend lubab avatud vastustega küsimused, kuid võimalikud vastustevariandid saab testi koostaja sisestada ja vastaja saab punkte):

quizstar_9

Positiivne, et iga küsimuse juurde on võimalik lisada juhis ja ka õpilasele antav tagasiside tekst (nt lisaks õige vastusele ka pikem selgitav tekst). Testi koostaja saab määrata, mitu punkti õige vastus annab.

Testi saab aktiveerida kuupäeva- ja kellaajaliselt, aga saab valida ka “always active” võimaluse. Testi aktiveerimisaja määramisel on oluline tähele panna, et “All times are CST(US/Chicago)“.

quizstar_5

Valmis testide (repositooriumi) lehel on ükskiasjaliselt kirjeldatud ka erinevate ikoonide tähendused, mis hõlbustavad kasutamist:
quizstar_4

“Report manager” lehel saab vaadata ja hallata sooritatud testide tulemusi (fotol loodud katsetesti tulemused, kus sooritajaks olin mina ise):

quizstar_91

Quiz Results overview lehel näeb testi üldtulemusi. Student results lehel saab iga testi sooritaja kohta vaadata tulemusi küsimuste kaupa. Tulemusi saab välja printida ja oma arvutisse alla laadida.

Testi lõpus saabõpilane enne vastuste lõplikku kinnitamist neid veel muuta (change answer):

quizstar_93

ja pärast kinnitamist näeb sooritaja oma tulemusi kokkuvõtvalt, kuid saab valida ka testi võtme, kus on näidatud õiged vastused:

quizstar_7

Kõige enam meeldis mulle antud vahendi juures:

  • selle lihtsus – lisaks tavapärasele juhendile (kuidas kasutada) on jooksvalt testi koostamise erinevatel lehtedel kirjas mida ja kuidas teha, ei tule endal mõistatada ega Youtube’i abi otsima minna;
  • tagasiside andmise ja saatmise võimalused;
  • meediafailide lisamise võimalused;
  • venekeelse tähestiku kasutamisvõimalus;
  • testi seadistamise võimalused.

Puuduseks vahendi juures on, et testi päises olevaid inglisekeelseid juhiseid ei saa muuta ega kustutada; test ei anna linki, et seda jagada. Testi vaadamiseks/täitmiseks logige ennast sisse õpilase vaates (kasutaja: maigah ja parool: maigahallap). Testi disain ei ole väga kaunis (nt ei ole võimalik testi seadete juures korrigeerida fotode suurust, see tuleb eelnevalt, enne allalaadimist ära teha).

Link Ülesandele Arvutipõhine testimine.

Teemasiseselt pakutud tasuta keskkonnad arvutipõhiseks testimiseks:

Küsimuste tüübid testides:

“Veebipõhised testimissüsteemid võimaldavad testiküsimuste koostamist ja küsimuste põhjal testide kokku panemist. Õppija saab vastamise järel automaatse tagasiside ning vastused ja tulemused salvestatakse süsteemi.” (Põldoja). Sellist tüüpi vahenditest olen seni kasutanud Socrative ja Kahoot keskkondi. Sarnastel tingimustel on võimalik testida ka Nearpod vahendi abil, mis on küll sisult juhitud esitluse koostamise töövahend, kuid võimaldab lisada valikvastustega, avatud vastustega küsimusi, lünktekste ja anda tagasisidet õpilasele tema tulemuste kohta ja analüüsida õpetajal testi ja õpilaste vastuseid üldisemalt.

Õpihaldussüsteemidest, mis võimaldavad testide loomist, olen kasutanud seni Moodle’t ja katsetanud Eliademy’t. Samuti olen kasutanud HotPotatoes vahendit, mis on hea programm enesekontrollimiseks õpilasele koos tagasisidega ülesande täitmis lõpus. Puuduseks õpetaja jaoks on see, et testi tulemusi ei salvestata ja tulemusi ei ole võimalik analüüsida. Tänu antud kursusele olen tutvunud sisupakettide koostamise vahenditega XOT ja MyUdutu. Vistutamist võimaldavatest vahenditest on igapäevaselt koolis kasutusel Learningapps, PurposeGames ja Quizlet. Google Forms’i olen ka kasutanud, ka testimise eesmärgil, kuid tagasiside kogumiseks, analüüsimiseks ja õpilasele saatmiseks teinud “käsitööd”. Tänu Romili postitusele antud teemal, olen taaskord targem ja valmis seni teadmata Forms’i võimalusi katsetama.

Advertisements

SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend Xerte Online Toolkits

2. ülesanne

Oi kuidas mulle meeldis selles uues keskkonnas toimetada! Sain aru küll, miks Hans nii tagasihoidlikult vähe aega planeeris selle ülesande täitmiseks – et meid säästa, nagunii satume hoogu. Juba mainiti teistes postitustes ka, et “nagu laps kommipoes”.

Soovitatud õppematerjalid läbi lugenud tekkis muidugi soov kõiki märgitud vahendeid proovida. Täna see ei õnnestu ajapuudusel, kuid tulevikus kindlasti. Nagu ka loengumaterjalide sissejuhatuses märgiti, olen minagi seni kasutanud õppematerjalide loomiseks erinevaid veebikeskkondi ja kontoritarkvara. Loengumaterjalides märgitutest tutvusin põgusalt multimeediumi autorsüsteemi Adobe Flash paari videojuhendiga. Tarkvara sihtgrupiks on märgitud disainerid ja tarkvaraarendajad, kuid teema on huvitav.

Tasuta vahendid õppematerjalide loomiseks:

Xerte Online Toolkit’iga (XOT) puutusin kokku esmakordselt. Üks pisut skeptiline küsimus tekkis mul kõigepealt: mis on tegelikult antud töövahendi eelised juba tuttavate veebikeskkondade ees? Miks ma peaksin eelistama/kasutama XOT’i? Nimi oli ka võõras ja võõrad asjad tekitavad skeptitsismi.

Enne tarkvara katsetamist vaatasin läbi demo materjali ja ka järgmised videojuhendid:

Õppematerjali loomisel XOT’ga tuleb arvestada loengumaterjalides märgitud puudustega: “Xerte Online Toolkit puuduseks on tavakasutaja jaoks keerukam installeerimisprotsess. Kuna tegemist on veebirakendusega, siis kõigepealt tuleb installeerida oma arvutile XAMPP veebiserver ning seejärel Xerte Online Toolkits. Teiseks puuduseks on see, et koostatud õppematerjalid on Flashipõhised ning ei tööta paljudel tahvelarvutitel (näiteks iPadil).” Et tõrked esinevad iPadidel kasutamisel on muidugi oluline puudus.

Minu esimene katsetus XOT’ga

Proovisin lisada õppematerjali järgmisi elemente:

113

Pärast Moodle’sse ülesseadmist tõrkus ainukesena kasutatud elementidest Multiple perspective töövahend, mis XOT’s näeb välja selline:

116

Võimalusi, mida uurida ja katsetada on XOT’s palju: Navigators, Connectors, meedia ja interaktiivsed elemendid jmt:

118

Raske on võrrelda saadud kogemust tarkvaradega myUdutu või eXe Learning, sest need jäid esialgu katsetamata. Kuid positiivne kogemus XOT’ga motiveerib mind ka teisi tarkvarasid kindlasti katsetama. Üldmulje – loodud materjalid näevad “proffid” välja. Aet mainis oma postituses, et teksti ei ole võimalik kujundada. Olen nõus, et see on õppematerjali puhul oluline. Kuid tarkvara on tõesti sümpaatne ja tekstiredaktori puudumine tundus pisimurena. Kokkupakkimine ja Moodle’sse toimetamine sujus tänu abimaterjalidele õppevideo näol tõrgeteta. Küll tekkis küsimus: eksportisin loodud õppematerjali SCORM sisupaketina ning importisin Moodle’isse. Kuid kus on võimalik veel XOT kasutada, peale Moodle’i? Mõned tunnid puhkust ja leidsingi, kuidas muuta privaatsussätteid ja saada veebilink:

117